USA president Donald Trump peaks suurendama survet Venemaa režiimi juhile Vladimir Putinile, kes ei näita üles mingit soovi Ukrainas relvarahu kehtestada, ütles Soome president Alexander Stubb.
USA peab edasi liikuma uute sanktsioonidega, et survestada Venemaa majandust ja tuua Putin lõpuks läbirääkimiste laua taha, rääkis Stubb intervjuus väljaandele Politico.
Trump kasutab Venemaa suhtes kas piitsa või präänikut, tõdes Stubb, kellel on USA presidendiga erisuhe, millele ta pani aluse Trumpiga koos golfi mängides. “Ta proovis präänikut [tippkohtumisel] Alaskal ja telefonivestluses. Aga kui ta mõistis, et venelased ei kavatse järgi anda ja nad pole rahust huvitatud, valis ta piitsa,” rääkis Soome liider.
“Praegu oleme piitsarežiimis,” tõdes Stubb. “Järgmine samm peaks olema sanktsioonid – sanktsioonipakett senatis.”
Ta viitas ulatuslikule Venemaa sanktsioonide seaduseelnõule, millel on senatis laialdane mõlema partei toetus, kuid mis ootas seni presidendi heakskiidumärguannet. Pühapäeva õhtul ütles Trump, et kavandatav seadusandlus on tema jaoks vastuvõetav ja see julgustas senatit esmaspäeval eelnõuga edasi liikuma.
Oktoobris kehtestas Trump uued sanktsioonid kahele Venemaa suurimale naftakompaniile – Rosneftile ja Lukoilile – see on samm, mida Soome president tunnustas.
Stubb ütles, et USA-l on õigus sanktsioonide seaduseelnõuga edasi liikuda, arvestades Putini vastumeelsust relvarahu sõlmida. “Ainsad inimesed, keda Putin kuulab, on oligarhid,” ütles Soome liider. “Selles mõttes, kui Vene oligarhid jõuavad järeldusele, et majanduslikult muutub see [sõda] liiga keeruliseks, siis võivad asjad juhtuma hakata.”
Küsimusele, kas Euroopa peaks püüdma Putiniga otse suhelda, nagu Ungari peaminister Viktor Orbán on soovitanud, vastas Stubb: “Kui see hetk [otsekõnelusteks] kätte jõuab, mis mingil hetkel saabub… tuleb seda koordineerida.”
Stubb ütles, et on praegu rahul Washingtoni juhtrolliga. “Kui me saame panustada … kui me saame vahendada, kui me saame pidada vestlusi ukrainlaste, ameeriklaste, eurooplastega, siis arvan, et see on piisav,” ütles ta, lisades, et õiglane ja kestev rahu on olulisem kui Euroopa võimalus pildil olla.
Ukraina peatse relvarahu väljavaate küsimuses oli Stubb pessimistlik, märkides, et ta oli püüdnud relvarahu sõlmimist saavutada lihavõttepühadeks, enne 15. augustil toimunud Trumpi ja Putini kohtumist Alaskal ning taas enne 22.–23. novembril toimuvat G20 kohtumist Johannesburgis.
“Arvestades kõige selle ebaõnnestumist ja nähes, mis praegu toimub, olles reedel vestelnud [Ukraina presidendi Volodõmõr] Zelenskiga, oma Ameerika ja Euroopa sõpradega viimastel nädalatel, ei näe ma seda [relvarahuta] tulemas,” lisas ta.
Parim viis relvarahu lähemale tuua on säilitada surve Venemaale ja jätkata Ukraina toetamist, kordas Stubb.
Stubbi visiit Brüsselisse toimub ajal, mil Euroopa Liit püüab Ukrainat ka pärast 2026. aasta esimest kvartalit rahaliselt pinnal hoida. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on teinud ettepaneku kasutada Belgias asuvaid Venemaa külmutatud varasid, kuid Belgia peaminister on seni sellele vastu seisnud, viidates kartusele, et Venemaa võib selle eest tema riigile kätte maksta.
Stubb, kes kohtus esmaspäeval Belgia peaministri Bart de Weveriga, ütles, et ta ei taha de Weverile avalikult survet avaldada, kuid ennustas, et suure tõenäosusega leiab Euroopa lõpuks küsimusele lahenduse.
Viidates pühapäeval Poola raudteeliinil toimunud plahvatusele, mida Poola peaminister Donald Tusk nimetas sabotaažiaktiks, ütles Stubb: “See on uus normaalsus. Minu soovitus on jääda rahulikuks. Ilmutagem natuke rohkem visadust. Ärge laske end paanikasse ajada.”