Tšehhi alustas moonainitsiatiiviga 2024. aastal, kui Ameerika Ühendriikide abipakett ja tarned Ukrainasse takerdusid ning Ukrainat tabas tõsine moonapuudus. Seni on erinevate lääne doonorite abiga keskendutud eelkõige üle maailma moona kokkuostmisele, kuigi, nagu viitab kaitseminister Hanno Pevkur (RE) Postimehele, viimasel ajal on haaret laiendatud ning asutud initsiatiivi raames toetama ka Ukraina enda tiibrakettide tootmist. Eelmisel aastal tarniti initsiatiivi kaudu 1,5 miljonit mürsku. Tänavu oktoobriks on lisandunud veel 1,3 miljonit mürsku.
Aga mis edasi saab, selgust veel ei ole. Selgusetus toodab spekulatsioone ning nendesse on viimasel nädalal tõmmatud ka Eesti.
Pühapäeval kajastas «Tšehhi Trumpi», Andrej Babiši tulevase valitsuse ees olevat dilemmat Kyiv Independent. Babiš on kritiseerinud mürsuprojekti kui liiga kallist ja mitteläbipaistvat. Babiš on mänginud mõttega, et äkki võiks algatuse üle võtta NATO. Lahkuv Tšehhi kaitseminister on selle juba välistanud, Postimehele väideti ka, et NATO hankeagentuur on selleks lihtsalt liiga õhuke.
Tšehhi ajalehe Seznam Zpravy allikate kohaselt käivad aga ka arutelud Eesti kui mürsuinitsiatiivi eestvedaja võimaliku mantlipärija üle. Eestil olla selleks Ühendkuningriigi, Soome ja Rootsi toetus, kes on Eestile ka oma abikätt pakkunud. Näiteks üks anonüümne allikas teatas väljaandele, et britid tahtsid algusest peale Eestit eestvedajaks.