Käibemaksu langetus jõuaks jaekaubanduses tõesti tarbijani, sest konkurents hoiab hinnad all ja tagab, et võit ei jää riiuli taha peitu. Käibemaksu alandamine ei lahenda kõiki muresid, kuid see on mõistlik ja mõjus samm, kirjutab Nele Peil.
Norstati värske uuring kinnitab, et kahe kolmandiku Eesti inimeste (64 protsenti) hinnangul jõuaks toidu käibemaksu langetus otse tarbijani. See usaldus pole juhuslik. Eesti jaekaubandus on üks Euroopa konkurentsitihedamaid ja seetõttu liigub maksulangetus kiiresti hinnasildile, mitte kasumireale.
Eesti on muutunud kalliks riigiks
Eesti ei ole teel kalliks riigiks, vaid on selleks juba saanud. Meie maksud ja sisendhinnad, sealhulgas elektri hind ja tööjõukulu, ületavad paljude Euroopa riikide taseme. Kui tootja kulud või maksud kasvavad, tõuseb paratamatult ka lõpphind ja mitte jaekettide ahnuse, vaid majanduskeskkonna tõttu.
Olgu meelde tuletatud, et Eesti jaekaubanduse kasumlikkus on Euroopa keskmisest poole madalam ning juurdehindlused Euroopa Liidu keskmised. Toidupood ei kujunda hindu iseseisvalt, vaid tegutseb keskkonnas, kus kulud on kõrged ja regulatsioonid üha kasvavad. Meie majanduskeskkond muudab kalliks enamiku toodetest ja teenustest, mida Eestis tarbime.
Kuidas kujuneb toidu hind?
Enim müüdavate põhitoiduainete hinnas kehtib lihtne proportsioon: 70/20/10. 70 protsenti müügihinnast läheb tootjale, 20 protsenti maksuna riigile, kümme protsenti jaekaupmehele.
Kui ostja maksab 10 eurot, jõuab tootjani umbes 7 eurot, riigile 2 eurot ja poodi 1 euro. Sellest ühest eurost tuleb katta palgad, energia, logistika ja muud tegevuskulud. Kasumit jääb keskmiselt umbes 20 senti ning sellest tehakse ka investeeringud tulevikku.
Toote lõpphinda mõjutavad seega eeskätt tootjate kulud ja riigi maksupoliitika, mitte jaekettide kasumijanu.
Konkurents tagab hinnalanguse ülekande
Eesti jaekaubanduse eripära on väga tihe konkurents. Turul tegutseb seitse suurt ketti, tiheda asustusega piirkondades sageli üksteise läheduses. See tähendab, et tarbijal on lihtne hindu võrrelda ja poodi vahetada. Üle poole ostudest müüvad poed soodushinnaga.
Selles olukorras ei saa ükski kett lubada, et jätab maksulangetusest tekkiva hinnaeelise endale, sest ta kaotaks kliendid konkurendile, kes langetab hinna kiiremini. Turu surve tagab ülekande ja teeb hinnalangetuse vältimatuks.
Hinnaläbipaistvust võimendavad ka e-kaubandus, hinnavõrdlusportaalid ja kliendilehed. Maksulangetuse mõju liigub Eestis tarbijani kiiremini ja ulatuslikumalt kui vähese konkurentsiga turgudel, kus tarneahela osalised võiksid proovida maksulangetuse mõju osaliselt enda kulude katteks jätta.
Kõrge käibemaks kahjustab meie majandust
Kõrge toidukäibemaks mõjutab palju enamat kui tarbija ostukorvi. Kui kohalik toit muutub kalliks, tõrjub odavam import välja Eesti tootja kauba. See ohustab töökohti ja kohaliku toidutootmise jätkusuutlikkust.
Naaberriikidega võrreldes on meie olukord eriline. Soome, Läti ja Rootsi on teatanud toidu käibemaksu langetamisest järgmisel aastal leevendamaks elukalliduse tõusu mõju vaesematele elanikele. Enamikus Euroopa riikides kehtib toidule soodusmäär vahemikus 0–15 protsenti. Soomes 13,5 protsenti, Rootsis 12 protsenti, Saksamaal ja Prantsusmaal 7 protsenti, Hispaanias 10 protsenti, Suurbritannias on suurem osa toidust käibemaksuvaba.
Eesti on üks neljast riigist, kus seda ei rakendata; meist kõrgem üldmäär kehtib toidule vaid Taanis (25 protsenti). Ebameeldiv tõsiasi on seegi, et ainus riik, kes koos Eestiga käibemaksu tõstab, on Venemaa. Kas tõesti kõik ülejäänud Euroopa riigid eksivad?
“Neile annab isegi väike hinnalangus käegakatsutavat leevendust ja võimaluse osta paremat toitu või katta muid esmavajadusi.”
Toidu käibemaksu langetust toetavad enim need Eesti inimesed, kelle eelarves moodustab toit suurima osa: noored täiskasvanud, madalapalgalised, pensionärid, lapsehoolduspuhkusel olijad, õpilased ja tudengid. Neile annab isegi väike hinnalangus käegakatsutavat leevendust ja võimaluse osta paremat toitu või katta muid esmavajadusi.
Mida see kõik tähendab poliitikakujundajale?
Esiteks on käibemaksu langetamine toidule kiire ja sihitud meede, mille mõju kandub Eestis turu konkurentsiolukorra tõttu tarbijani.
Teiseks parandab see hinnakonkurentsi ja aitab kohalikel tootjatel odavama impordiga võistelda.
Kolmandaks ei räägi me eksperimendist või hüppest tundmatusse, kuna Euroopas on praktika, millele tugineda aastakümnete jagu. Nii püsivaid kui ka ajutisi maksulangetusi, mitmed neist viimase viie aasta seest.
Jaekaubandus annab selge lubaduse, et käibemaksu langetus jõuab tarbijani. Konkurents hoiab hinnad all ja tagab, et võit ei jää riiuli taha peitu. Käibemaksu alandamine ei lahenda kõiki muresid, kuid see on mõistlik ja mõjus samm, mis tooks hinnasurvele leevendust juba lähiajal ning tugevdaks Eesti toidulaua kestlikkust pikemas plaanis.