Nimelt ei saanud lennuettevõtja väitel sissetulev lend Tallinna lennuväljal ebasobivate ilmastikutingimuste tõttu maanduda. Kuna sissetulev lend lükati edasi, ei saanud lennuki meeskond ilma vahepealse puhkeajata teenindada ka lendu suunal Tallinn–Antalya. Lennufirma oli seisukohal, et ebasobivad ilmastikutingimused, mis viisid lennutiimi tööaja ületamiseni, on käsitletav erakorralise asjaoluna.
Tarbija jaoks on õiguskindluse seisukohalt kasulik teada, et erakorralisest asjaolust (nt ilmastikuolud) tingitud hilinemist ei ole võimalik üle kanda teisest asjaolust (nt tööaja ületamine) tekkinud hilinemisele. Euroopa Kohtu tasandil kinnitust leidnud seisukohale tuginedes asusid kohtud üksmeelele, et kui hilinemise tingib mitte üksnes ilmastikuolud, mida lennuettevõtja ei saa mõjutada, vaid hilinemist mõjutab näiteks meeskonna puhkeaeg, siis tuleb esimesest asjaolust tingitud hilinemine arvata asjaomase lennu hilinemise kogupikkusest maha ja sel viisil hinnata, kas reisijale tuleb lennu hilinemise eest maksta lennureisijate määruses ettenähtud hüvitist.
Kui sihtkohta jõutakse rohkem kui kolm tundi hiljem, on reisijal õigus hüvitist nõuda.
Riigikohus kinnitas madalame astme kohtu seisukohaga nõustudes, et lennumeeskonna tööaega ei oleks ületatud, kui Turkish Airlines oleks Tallinnasse kaasa võtnud asendustiimi. „Mõistlikult tegutsev ettevõtja peab ka oma lennumeeskondi selliselt planeerima, et tal oleks vajaduse korral võimalik kasutada lennu teenindamiseks varumeeskonda,“ seisab kohtumääruses.
Riigikohtu kohtumäärusega saab tutvuda SIIN. Otsus on jõustunud.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare