Kullamaa jahimeestel kulus laupäeval vaid üheksa minutit, et kõik kolm Lõuna-Läänemaa ohjamispiirkonda antud hundilaskmisluba realiseerida.
Kõik kolm hunti kütiti Marimetsa raba servas Kalju küla lähedal.
Kullamaa jahi- ja kalameeste seltsi esimehe Erki Smiti sõnul kulus 29 jahimehel hommikusele luurele ja lipuliini ülespanemisele rohkem aega kui küttimisele.
“Oleks saanud rohkemgi hunte lasta, aga kui kolm oli lastud, peatas jahi juht kohe jahi, sest lube oli kolm,” ütles Smitt Lääne Elule.
Tema sõnul liigub lisaks Kalju küla lähedal elutsevale, nüüd seitsmepealisele hundikarjale lisaks veel üks kari Kullamaalt Laiküla pool.
Tänavu tohib küttida 84 hunti
Keskkonnaameti teatel kestab hundijahi hooaeg Eestis 1. novembrist kuni veebruari lõpuni. Selle aja jooksul tohib küttida 84 hunti.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et küttimise kaudu suunatakse ohjamissurvet ennekõike just piirkondadesse, kus on kõige rohkem hundikahjusid.
“Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavaga on ette nähtud huntide arvukuse hoidmine vahemikus 20-30 pesakonda, samal ajal hoides tema tekitatavad kahjustused kontrolli all. Hundi populatsiooni seisund Eestis on jätkuvalt soodne ja stabiilne. Viimastele, sellesügisestele keskkonnaagentuuri seireandmetele tuginedes on hunte Mandri-Eestis hetkel teada vähemalt 25 pesakonda, mida on eelmise aastaga võrreldes veidi vähem. Huntide poolt kogu kariloomadele tekitatud kahju on võrreldes möödunud aastaga samuti mõnevõrra vähenenud, aga näiteks ülemöödunud aastaga võrreldes on lausa üle poole vähenenud lammaste murdmine,” rääkis Kukk.
Eelmiste aastatega võrreldes on siiski suurenenud huntide poolt veiste murdmine, aga silmas peab pidama, et enamik selliseid teateid on tulnud ühest piirkonnast – Soomaalt. Leelo Kukk täpsustas, et keskkonnaamet on andnud sinna välja kuus eriluba hundi nuhtlusisendite küttimiseks.
Halduskohus ei peatanud hundijahti
Tallinna halduskohus jättis 14. novembri määrusega rahuldamata MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse, mis tähendab, et keskkonnaameti 31. oktoobri välja antud korraldus 84 hundi küttimiseks on kehtiv.
Kohus leidis, et kohtuasjas ei esine sedavõrd tungivat vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mis kaaluks üles huntide küttimata jätmisega tõenäoliselt kaasneva kahju vältimise – riigi ja kolmandate isikute rahalise kulu huntide tekitatud kahjude hüvitamiseks ning ohu inimese elule ja tervisele. Kohus rõhutas, et tegemist esialgse hinnanguga ega tähenda asja sisulist äralahendamist.
Huntide ohjamisala ja küttimismaht:
Alam-Pedja 1
Ida-Harju 4
Hiiu 0
Ida-Viru 4
Järva 6
Lõuna-Läänemaa 3
Lõuna-Pärnumaa 3
Viljandi-Valga 5
Harju 7
Lääne-Pärnumaa 3
Lääne-Viru 6
Pärnu-Rapla 6
Pärnu-Viljandi 12
Saare 0
Tartu-Jõgeva 3
Põlva-Tartu 5
Valga-Tartu-Põlva 6
Võru 5
Viru 4
Põhja-Läänemaa 1
Kokku 84