Investorid kardavad, et Moskva-vastased sanktsioonid ja mitme rafineerimistehase sulgemine võivad vähendada pakkumist ja mure turuhäirete pärast tõstab Euroopa turul diislikütuse hinda.
Ajaleht Financial Times kirjutab, et Euroopa diislikütuse hinnad tõusid kolmapäeval järsult. Diislikütuse ja Brenti toornafta futuuride vahe ICE Futures Europe börsil tõusis 34 dollarini barreli kohta, mis on suurim määr alates 2023. aasta septembrist.
Diislikütuse juurdehindlus Brenti suhtes on tõusnud alates selle aasta juunist, mil vahe oli umbes 16 dollarit barreli kohta.
Finantsfirma UBS analüütik Giovanni Staunovo ütles, et investorid reageerivad lühiajalisele pakkumise vähenemisele, samas nõudlus on oodatust suurem. Mitu rafineerimistehast on töö peatanud või vähendanud tootmist.
Üks Kuveidi tehas peatas oktoobris tulekahju tõttu osaliselt tootmise, ka USA ja Nigeeria rafineerimistehased kannatavad tootmiskärbete all.
Staunovo tõi veel välja, et reedel peaksid jõustuma USA sanktsioonid kahe suurima Vene naftafirma vastu. USA on siiski andnud ajapikendust Lukoili teatud tegevustele väljaspool Venemaad. Näiteks Bulgaarias asuv Lukoili tehas saab normaalselt töötada kuni 2026. aasta aprilli lõpuni.
Ka EL on võtnud sihikule Venemaa naftasektori, samal ajal kui Ukraina jätkab Moskva kontrolli all olevate rafineerimistehaste pommitamist.
Turuandmete koondamise ja vahendamisega tegeleva ettevõtte Argus Media analüütik Benedict George ütles, et Euroopa hinnad on pakkumise ja nõudluse häirete suhtes tundlikud, kuna piirkonnas on viimastel aastatel suletud mitmeid rafineerimistehaseid.
George prognoosib siiski, et hinnatõus on lühiajaline, kuna rafineerimistehased väldivad talvekuudel hooldustöid ja tootmine peaks suurenema. Ta siiski hoiatas, et sektor on endiselt haavatav tarnehäiretest tingitud hinnakõikumiste suhtes.