Neljakümne viie sõjakuu järel on Ukraina riigilaeval kõik eeldused sattuda ideaalsesse tormi. «See ei ole veel ideaalne torm. Pigem on see potentsiaalne risk, et selline torm võib tulla,» ütles üks Kiievi paremini informeeritud politolooge Volodõmõr Fessenko Postimehele. «Praegu on meil ilmselt kõige raskem katsumus pärast 2022. aasta veebruari ja märtsi. Aga veel on vara teha katastroofilisi järeldusi.»
Euroopa Liidu välisteenistuse endise diplomaadi Balázs Jarábiku hinnangul on Ukraina praegu mitmekordses kriisis, arvestades halvenevat sõjalist ja rahanduslikku seisu ning president Volodõmõr Zelenskõi aja suurimat korruptsiooniuurimist, mis on seotud Vene rünnakutes rängalt kannatada saanud energiasüsteemiga.
«Ukraina manööverdamisruum on kokku tõmbumas. Ukraina vähenev võimekus mobilisatsiooniks ja süvenev finantsiline kurnatus õõnestab Kiivi võimalusi kujundada omaenda strateegiat,» väitis Kiievis töötanud endine diplomaat Jarábik igakuises Ukraina-ülevaates mõttekojale R.Politik.
Ukrainale ei tee asja paremaks seegi, et Euroopa liitlased ei usu enam sõja peatset lõppu. Esmaspäeval Zelenskõiga kohtudes teatas Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et loodab rahu saavutamist 2027. aastaks, ja ühtlasi hoiatas Ukraina toetuse nõrgenemise eest.