Novaatori lugejat huvitas, millal hakati Eestis kasutama teede peal asfalti ja kunaseks olid asfaldiga kaetud kõik vähegi suuremad põhimaanteed ja linnatänavad.
Eesti Maanteemuuseumi teadur Andres Seene rääkis, et aastal 1923. aastal valmis Tallinnas Narva maanteel Eesti esimene asfaltbetoonkattega teelõik. See oli 180 meetrit pikk katselõik.
Katsetused nii Eesti põlevkivitööstuses kui ka välismaal valmistatud asfaldisegudega jätkusid järgnevatel aastatel. “Kuna esimesi tulemusi ei loetud üleliia edukaks, siis otsustati, et paremaid tulemusi on võimalik saavutada hoopis betoonist katetega,” sõnas ta.
Eesti Maanteemuuseumi teadur-kuraator Paavo Kroon ütles, et kui asfaltkatte Eestisse jõudmise korral on vastus üsna selge, siis sellele, millal said kõik peamised põhimaanteed asfalteeritud, on keeruline hinnangut anda. Seda seepärast, asfaltbetooni kõrval on teedeehituse arengutes olnud olulised ka muud katenditüübid: näiteks mustkate ja betoon. Seega on keeruline öelda, millises osakaalus olid põhimaanteed 1960.–1970. aastatel kaetud asfaltbetooni või mustkattega.
Kroon rääkis, et 1920. aastatel katsetati teekatendite uute tehnoloogiatena nii asfalti kui ka betooni. Aastal 1925 valmis Tartu-Viljandi maanteel 50 meetrit tsementbetoonkatet. Edasi piirduti üksikute katselõikude ehitamisega. 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate alguses keskenduti teede kõvakatte mõttes pigem munakiviteede rajamisele. Aastaks 1940 planeeritud Helsingi olümpiamängudega seotud Olümpiatee projekti käigus asfalteeriti Tallinn-Pärnu maanteel Märjamaa kandis üheksa kilomeetri pikkune lõik.
1940. aastate teises pooles eelistati Eestis asfaldi asemel põhimaanteede katmist odavama mustkattega. “Okupatsioonivõimu jaoks olulisel Tallinn-Leningradi maanteel alustati suurejoonelise betoontee rajamisega,” lausus Kroon.
Kurss asfaltbetooni laialdasemaks kasutuselevõtuks võeti 1956. aastal valminud esimese põhjaliku ENSV teede arengukavaga. Kava nägi ette kolme põhimaantee (Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu-Võru, Tallinn-Pärnu-Ikla) rekonstrueerimist, kasutades asfaltbetooni.
Andres Seene rääkis, et esimene asfaltbetoonitehas pandi tööle 1957. aastal Rakvere lähedal Pahnimäel. Aastaks 1962 oli Eestis juba viis sellist tehast ja 1963. aastal valmis kaasaegsem asfaltbetoonitehas Mäos.
Põhimaanteede katmiseni jõuti Paavo Krooni sõnul ilmselt aastatel 1970–1980. “Tuleb vahet teha, et enne seda kasutati kattena mustkatet ehk bituumenit ja kruusa, mis ei ole selles mõttes asfaltbetoon,” ütles ta.
Hea ülevaate on Krooni sõnul andnud ka Valdo Praust oma raamatus “Eesti teede ja transpordi 100 aastat”. Seal on muu hulgas kirjas, et 1950. aastate lõpuks said kõik tähtsamad maanteed mustkatte alla viidud ning algas asfaltteede suuremahulisem ehitus suurema liikluskoormusega lõikudel.