Rahandusministeeriumi riigieelarve seaduse muutmise eelnõu on liikunud valitsuse lauale. Eelnõu tõstab varem lahus olnud kuluread kokku, samas ministritele õigusi kulusid ümber tõsta juurde ei anna.
Rahandusministeerium on mõnda aega töötanud riigieelarve muudatuste kallal. Nüüd kooskõlastusringid läbinud ja valitsuse lauale jõudnud seaduse eelnõus on hulgaliselt muudatusi. Muu hulgas näiteks tõstaks see Eestis lubatud eelarve defitsiiti, võtaks üle Euroopa Liidu direktiiviga lisandunud nõuded ja muudaks eelarve liigendust, mis rahandusministeeriumi hinnangul võiks eelarve selgemaks muuta.
Kui selle aasta riigieelarves olid valitsemisalade read kirjas üldisemalt ja tegevuspõhisemalt ning detailsem vaade allasutuste kohta riigieelarve lisas, siis nüüd tahab ministeerium lisast osa detailsemat vaadet eelarvesse endasse tõsta.
Samas näeb ministeerium ette, et tõstmise käigus info detailsus väheneks. Kui 2025. aasta riigieelarve lisast on võimalik teada saada iga allasutuse kulude – tööjõukulude, majandamiskulude, finantskulude, toetuste ja muu sellise – struktuur ja ajas muutumine, oleks tulevikus seal toodud vaid allasutuste kogukulud, liigenduseta, ja kulude liigendus tulemusvaldkondade kaupa.
Näitena toob rahandusministeerium välja plaanitud muudatuse enda valitsemisala näitel.
Tabel 1. Riigieelarve seaduse liigenduste võrdlus rahandusministeeriumi valitsemisala näitel
Ministri õiguse ulatus eelarve vahendeid ümber tõsta eelnõu ettepanekutest tulenevalt ei muutu. Ministritel on jätkuvalt võimalus vahendeid ümber tõsta piiratud ulatuses piirmääraga kulude mahust.
Rahandusministeerium hindab, et nii välditakse ebamõistlikku töökoormust riigieelarve muudatuste menetlemisel riigikogus. Samas tekib ministeeriumitel kohustus muudatustest teada anda riigikogu rahanduskomisjonile.
Lisaks seab eelnõu piirangud valitsuse reservile, mis hakkab olema kolm protsenti eelarve kogumahust.
Varem ilmunud artikkel ütles, et ministrid saavad varasemast vabamalt vahendeid ümber tõsta. Tegelikkuses ministrid õigusi juurde ei saa.