Politsei- ja piirivalveamet (PPA) tühistas küll vanglast vabanenud Vene kodaniku Isa Khalilovi elamisloa, kuid meest Eestist välja saata ei saa, sest ta on kohtu korraldusel kriminaalhooldusel ning enne selle lõppu või kohtu uut otsust teda Eestist lahkuma ei saa sundida.
Sel nädalal tühistas PPA 2020. aastal ränga autoavarii põhjustanud Vene kodaniku Isa Khalilovi elamisloa, kuid vanglast ennetähtaegselt vabanenud meest riigist välja saatmine lähiajal ei oota, sest kohtulahend annab talle õiguse Eestis viibida.
Nimelt otsustas ringkonnakohus oma määruses, et Khalilov vabastatakse ennetähtaegselt katseajaga juunini 2030 ning talle kehtib kaheaastane käitumiskontroll, mil ta peab kohtuma regulaarselt kriminaalhooldajaga. Aastaks pandi Khalilovile ka jälgimisseade.
See tähendab, et kriminaalhooldus täidab kohtulahendis määratut ning iseseisvalt seda muuta ei saa ehk ainult kohus saaks otsustada, et kriminaalhoolduse saab varem lõpetada ning siis tekib ka võimalus Khalilovi väljasaatmiseks.
Et kriminaalhooldus saab Khalilovi puhul olema keeruline, väitis ringkonnakohtus juba prokuratuur, kes oli ennetähtaegse vabastamise vastu: näiteks ei suutnud Khalilov vanglas sooritada B2 tasemel eesti keele eksamit ega omandanud elukutset, mistõttu on tal töö leidmine raskendatud. Ka justiitsministeeriumist nenditi sama: kriminaalhoolduse elluviimine olukorras, kus inimesel ei ole kehtivat elamisluba, on problemaatiline, sest ilma elamisloata on tal keeruline kui mitte võimatu asuda tööle ning täita esitatud nõudeid.
Ja selline olukord on üleüldse kriminaalhoolduse jaoks uus ning seetõttu peab kriminaalhooldusametnik küsima kohtult juhatust, kuidas kriminaalhoolduse teostamisega edasi minna, ütles ERR-ile justiits- ja digiministeeriumi vanglate osakonna taasühiskonnastamise talituse juht Merike Sirendi.
“Kriminaalhooldusametnikul puudub pädevus kohtu seatud katseaja tingimusi iseseisvalt muuta. Kohus teeb oma otsuse kaaludes kõiki aspekte ning kriminaalhooldusametnik juhindub edaspidises sellest. Nagu ka PPA. Kui kohus leiab olevat võimaliku lõpetada kriminaalhoolduse teostamine, siis saab PPA asuda väljasaatmise otsuse täideviimisele,” lausus Sirendi.
Välismaalaste seadus ütleb, et välismaalasel on Eestis ajutise viibimise aluseks kas seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või ka kohustus.
Kriminaalhooldaja võib kohtule teha ettepaneku
Khalilovile on määratud käitumiskontroll pikkusega 24 kuud ehk kaks aastat. Käitumiskontrolli tegelik lõpuaeg sõltub sellest, kas kriminaalhooldus lõpetatakse varem või mitte, ütles Sirendi.
Kriminaalhooldaja võib hea käitumise korral teha esimese kuue kuu möödudes kohtule ettepaneku tema karistuse lühendamiseks ning kui kohus annab seepeale õiguse tema kriminaalhooldus varem lõpetada, saab ka Khalilovi riigist välja saata.
Küsimusele, kas Khalilovi puhul ei oleks mõistlik ta siiski võimalikult kiiresti riigist välja saata, vastas Sirendi, et kriminaalhoolduse ülesanne on kohtuotsust parimal võimalikul moel ellu viia ning et ministeerium ei anna hinnanguid ühe või teise valiku erinevatele aspektidele.
Siiski oli Sirendi nõus, et Eesti seadustes võib olla lünk, mille täitmine aitaks taolisi juhtumeid paremini lahendada.
“Analüüsime seda ja esitame vajadusel ettepanekud õigusaktide täiendamiseks,” ütles ta.
Sirendi sõnul on Eestis lähiminevikust olemas juhtum, ei kriminaalhooldusalusel ei olnud endal võimalik täita kontrollnõudeid ja kohustusi ega riigil teostada tema üle järelevalvet, sest isik oli Eestis välja saadetud.
“Kohtuotsusega loobuti käitumiskontrolli edasisest täitmisest, kuivõrd isik oli Eesti vabariigist välja saadetud,” ütles ta.