Töö tulemusena valmis interaktiivne andmeanalüüsirakendus ExplORRNet, mis aitab teadlastel visualiseerida günekoloogiliste haiguste molekulaarseid seoseid. Rakenduse loomise aluseks olund uurimistöö näitab, et väiksed RNA-molekulid ehk miRNA-d mängivad võtmerolli nende haiguste kulu ja diagnoosimise mõistmisel.
Uurimistöö autori Ankita Sunil Lawarde sõnul soovis ta oma doktoritööga leevendada diagnostilisi ja kliinilisi kitsaskohti naiste reproduktiivtervise valdkonnas. Kuigi günekoloogilistel vähivormidel ja endometrioosil on sarnaseid molekulaarseid ja metaboolseid jooni, käsitletakse neid doktorandi sõnul sageli eraldiseisvalt.
«Minu eesmärk oli välja töötada arvutuslikud tööriistad, mis kasutaksid erinevat tüüpi geeniteavet nende haiguste täpsemaks diagnoosimiseks,» rääkis Lawarde. «Samuti tahtsin uurida nii koe- kui ka üksikraku tasemel, millised mehhanismid mõjutavad endometrioosi ja teiste günekoloogiliste haiguste teket.»
Uuringus selgus, et miRNA-de avaldumismustrite abil on võimalik 99 protsendilise täpsusega tuvastada 14 erinevat vähitüüpi. MiRNA-d on pisikesed molekulid, mis reguleerivad geenide avaldumist ja mõjutavad otseselt rakkude paljunemist ja arengut.
Seega mängivad need olulist rolli vähibioloogias, sest mõjutavad nii haiguse progresseerumist kui ka ravi tulemuslikkust. Kuna miRNA-d püsivad kehavedelikes stabiilsena, on need potentsiaalsed mitteinvasiivsed biomarkerid, mis võiksid tulevikus aidata vähki varakult tuvastada, rõhutas doktorant.
Oma töös rakendas Lawarde integreeritud oomika lähenemisi. Selleks analüüsis ta masinõppe abil suuri rahvusvahelisi andmebaase, et uurida nii vähi kui ka endometrioosi molekulaarseid mustreid senisest põhjalikumalt. Lisaks uuris doktorant endomeetriumi kudesid üksikraku tasandil. Ta avastas, et endometrioosirakkudes toimub vähirakkudele iseloomulik ainevahetuse ümberkorraldus – nn Warburgi efekt –, mis aitab selgitada haiguse agressiivset kulgu ning loob aluse uute ravisihtmärkide leidmiseks.
Lawarde sõnul aitab ExplORRNet tuua teaduse praktikale lähemale. «Rakendus võimaldab klinitsistidel ja bioloogidel uurida vähi ja endometrioosiga seotud molekulaarseid võrgustikke ilma, et neil peaks olema masinõppe süvateadmised,» lausus ta.
Töö tulemused aitavad paremini mõista endometrioosi ja vähi tekkemehhanisme, toetades seeläbi personaal- ja täppismeditsiini arengut günekoloogiliste haiguste ravis.