Komisjon tegi kolmapäeval ettepanku kulutada aastatel 2028– 2034 kuni 17,65 miljardit eurot Euroopa Liidu sildade, teede, tunnelite ja raudteede tugevdamiseks, et nendel saaks liigutada rasket ja suurt sõjavarustust.
Ettepanekus toodi esile umbkaudu 500 transpordiprojekti piki Euroopa Liidu peamisi liikumiskoridore, mille rahastamiseks oleks vaja kuni 100 miljardit eurot, kirjutab The Wall Street Journal. See raha peaks komisjoni nägemuses tulema erinevatest Euroopa Liidu fondidest ja laenuinstrumentidest, aga ka liikmesriikide eelarvetest.
Komisjoni hinnangul lisavad need projektid Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangule 1,6 protsendipunkti aastal 2030, mis on nende valmimise tähtaeg.
Samuti mainis komisjon uue harmoneeritud militaarliikuvuse süsteemi juurutamist aastaks 2027, misläbi omistataks liikmesriikidele volitused liigutada sõdureid ja relvi bloki piires maksimaalselt kolme tööpäevaga.
Praegu on igal liikmesriigil omaenda piiriületuse reeglid ning vajalike lubade saamiseks kulub keskeltläbi kümme päeva, ütles üks Euroopa Liidu ametnik. Mõnedes liikmesriikides nõutakse siiani 45-päevast etteteatamist, et liidukaaslase sõdurid võiksid liikuda läbi nende territooriumi.
Komisjoni ettepanekud näevad ette, et vaenuvägede rünnakuohu korral peaks iga liikmesriik saama loa suurte väehulkade ja sõjavarustuse liigutamiseks liidus kuuetunnise eelteate korras.
Ettepaneku kava esitati päev pärast seda, kui Poola peaminister Donald Tusk ütles, et läinudlaupäevase raudteeplahvatuse taga nende territooriumil oli Venemaa. Kreml on oma osalust sabotaažiaktides Euroopas eitanud.
Euroopa Liidu välispoliitika- ja julgeolekujuht Kaja Kallas ütles ajakirjanikele Brüsselis, et Poola plahvatus toob esile vajadust tagada liidu transpordiühenduste vastupidavus.
«Meie kriitiline taristu vajab rohkem kaitset,» ütles Kallas. «Euroopa armeede kiire liikumine on Euroopa Liidu kaitseks eluliselt oluline. Meil tuleb tagada, et väed saavad olla õiges kohas ja õigel ajal.»
Euroopa transpordi- ja turismivolinik Apostolos Tzitzikostas sõnas, et Euroopa ei taha sõda Venemaaga, kuid juurutab need meetmed heidutuseks.
Kolmapäeval esitles komisjon ka meetmete paketti, millega kiirendataks droonitehnoloogia, AI-tarkvara jms tootmist väikeettevõtete poolt. Euroopa Liidu uue kaitsetalentide platvormi kaudu hakatakse reklaamima praktika- ja töövõimalusi kaitsetööstuses ning toetama tööpraktikat väike- ja keskettevõtetes ning idufirmades.
Komisjoni ettepanekuid hakkavad nüüd arutama liikmesriikide liidrid ja Euroopa Parlament.