Ukraina ründas droonidega Rjazani oblasti naftatöötlemistehast | Välismaa

Ukraina droonisüsteemide vägede komandör Robert Brovdi kinnitas, et ööl vastu neljapäeva tabasid Ukraina droonid Rjazani oblasti naftatöötlemistehast.

Tehas müüs eelmisel aastal 13 miljonit tonni kütust.

“Bensiinist on Venemaal järk-järgult saamas defitsiitne kaup, gaas ja nafta saavad kiiresti otsa,” ütles Brovdi.

Kohalikud võimud ei ole Rjazani naftatöötlemistehase kahjustustest teatanud, kuid on kinnitanud, et öösel leidis aset droonirünnak.

“Möödunud ööl hävitasid õhukaitse ja elektroonilise sõja vahendid droonid Rjazani oblasti territooriumi kohal. Kukkunud prahi tõttu puhkes ühes ettevõttes tulekahju,” väitis kuberner Pavel Malkov.

Kiiev korraldab regulaarselt lööke Venemaal ja okupeeritud aladel asuvate sõja- ja tööstusrajatiste vastu.

Rjazan, oblasti pealinn, asub Moskvast 180 kilomeetri ja Ukraina piirist Venemaaga umbes 450 kilomeetri kaugusel.

Ukraina tuvastas Vene komandöri, keda süüdistatakse süstemaatilistes ja koordineeritud sõjakuritegudes Kiievi lähedal asuvas Butša linnas. Vene vägede lühiajalise okupatsiooni ajal 2022. aastal mõrvati seal sadu tsiviilisikuid.

Ukraina peaprokuratuuri andmetel süüdistatakse Venemaa 76. õhudessantdiviisi rühmaülemat Juri Vladimirovitš Kimi selles, et ta andis oma vägedele käsu mõrvata tsiviilisikuid ajavahemikul 7. märtsist kuni 1. aprillini 2022.

Butša, kus Vene vägede taganemise järel leiti tänavatelt laste ja eakate surnukehi, on muutunud sünonüümiks Moskva julmustele Ukrainas. Linnast leiti sadu tsiviilisikuid maetuna massihaudadesse, teisi piinati ja hukati keldrites.

Ukraina süüdistab Kimi – kes ei ole vahi all – kriminaalvastutuses 17 tapmises ja nelja juhtumis, kus tema alluvuses olnud väed Butšas tsiviilisikuid väärkohtlesid. Ukraina ametnikke tõendite kogumisel abistanud Global Rights Compliance’i advokaadid ütlesid, et Kimi vastu esitatud süüdistus põhineb tunnistajate ütlustel, kohtuekspertiisi andmetel, kuriteopaikade rekonstrueerimisel, tuvastamisprotseduuridel, kaartidel ja avalike allikate luureandmetel.

Kimi süüdistatakse ka selles, et ta käskis kuritegude varjamiseks ohvrite surnukehad põletada.

“See juhtum tõstab esile Vene vägede metoodilist lähenemist sõjakuritegudele, viidates sellele, et paljud Butšas toime pandud julmused olid osa kõrgelt koordineeritud kuritegelikust plaanist, mis ulatub Vene juhtkonnani,” kirjutas Global Rights Compliance oma avalduses.

Ukraina on varem tuvastanud Butšas massimõrvas süüdi olevaid sõdureid ja vähemalt ühe väejuhi, kuid Kimi juhtum on esimene kord, kui väejuhile on esitatud ametlik kahtlustus – protseduuriline samm, mis võib Global Rights Compliance’i sõnul viia sõjakuritegude vahistamismääruseni.

“Oleme liikunud edasi madalama astme toimepanijate vastutusele võtmisest – nüüd jõuame käsuliini otsuste juurde, mille kaudu tavalised käsud muutusid tsiviilisikute massihukkamisteks,” kirjutas Ukraina Rahvuspolitsei esimene asejuht Maksõm Tsutskiridze advokaatide avalduses.

Kreml on eitanud oma vägede tsiviilisikute tapmist Butšas ja süüdistanud Ukrainat linnas tsiviilisikute surnukehadest valepiltide loomises.

Ukraina teatas neljapäeval, et on saanud Venemaalt 1000 inimese säilmed, kes Moskva väitel olid surma saanud Ukraina sõjaväelased.

Tegemist on järjekordse repatrieerimisega, mis on pea ainus koostöövaldkond sõdivate poolte vahel.

“Täna toimusid repatrieerimismeetmed. Ukrainale tagastati 1000 surnukeha, mille kohta Venemaa pool väitis, et need kuuluvad Ukraina sõjaväelastele,” teatas Ukraina sõjavangide kohtlemise koordinatsioonikeskus sotsiaalmeedias.

Keskus lisas, et uurijad ja eksperdid “viivad peagi läbi kõik vajalikud uuringud ja tuvastavad repatrieeritud surnukehad”.

Vene riigimeedia teatas omakorda, et Venemaa sai vastu 30 sõjaväelase säilmed.

Avaliku teabe kohaselt on Ukraina kogu sõja jooksul saanud Venemaalt tagasi ühtekokku 15 000 langenu surnukehad.

Rootsi välisminister Maria Malmer Stenergard ütles veebiväljaandele Politico, et Põhjamaad ei saa üksi jätkata ebaproportsionaalselt suure koorma kandmist Ukraina toetamisel.

Stenergardi sõnul on mõned riigid võtnud Ukraina toetamisel enda kanda peaaegu kogu koorma, mis ei ole õiglane ega pikas perspektiivis jätkusuutlik.

Ta juhtis tähelepanu, et kokku alla 30 miljoni elanikuga Põhjamaad annavad kolmandiku kogu sõjalisest abist, mida NATO riigid on sel aastal Ukrainale andnud.

Politico toob välja, et Stenergardi ebatavaliselt avameelsed kommentaarid peegeldavad reaalsust, mida EL-i diplomaadid harva avalikult tunnistavad. Näiteks Taani on alates 2022. aastast andnud Ukraina toetamiseks üle 10 miljardi euro, mis moodustab ligi kolm protsenti riigi SKP-st. Samas Hispaania on andnud 1,48 miljardit eurot, mis moodustab umbes 0,2 protsenti riigi SKP-st. 

Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles kolmapäeval Berliinis toimunud pressikonverentsil koos Rootsi peaministri Ulf Kristerssoniga, et Ukraina saab kaugmaarakette.

“Oleme mitu kuud Ukraina valitsusega intensiivselt töötanud kaugmaarakettide projektide elluviimise kallal. Ukraina armee varustatakse selliste relvasüsteemidega,” kinnitas Merz.

Kantsler ei täpsustanud üksikasju rakettide arvu ega nende tarnimise aja kohta. Samuti ei vastanud kantsler küsimusele Saksamaa varasema vastumeelsuse kohta tarnida Ukrainale tiibrakette Taurus. Merz nimetas seda umbmäärast lähenemist taktikaks, mille eesmärk on suurendada survet Venemaale.

“Leppisime kokku, et me ei aruta enam avalikult detaile, sest usume, et teatud ebaselgus on vajalik – eriti Vene poole jaoks – seoses meie sõjalise toetuse mahuga selles valdkonnas. Saan vaid öelda, et teeme kõik endast oleneva, et varustada Ukraina armeed sobiva laskeulatusega relvasüsteemidega. Ja see jätkub lähinädalatel ja kuudel. Vajadusel kuni selliste relvasüsteemide tootmiseni Ukrainas endas,” rääkis Merz.

Vene väed üritavad vallutada kogu Donetski piirkonda ning Kostjantõnivka linn on olnud üks nende suuri sihtmärke Autor/allikas: SCANPIX/AP

Vene vägi hõivas Ukraina Zaporižžja oblastis Vesele, väitis neljapäeval Vene kaitseministeerium.

“Ida väerühma üksused tungisid sügavamale vaenlase kaitseliinidesse ja võtsid aktiivse tegevuse tulemusena oma kontrolli alla Vesjoloje Zaporižžja oblastis,” ütles ministeerium, kasutades asula venepärast nime.

Lääne-Ukraina linna Ternopili tabanud Venemaa raketi- ja droonirünnakus hukkunute arv kerkis 26 inimeseni, nende seas on ka kolm last, teatas kolmapäeval siseministeerium.

“Linna tabanud Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus 26 inimest, sealhulgas kolm last. Vigastada sai veel 93 inimest, kelle seas 15 last,” teatas ministeerium sotsiaalmeedias.

Tegemist on ühe ohvriterohkeima rünnakuga riigi lääneosale pärast Venemaa täiemahulist sissetungi 2022. aasta veebruaris.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas hiljem neljapäeval, et Ternopilis on endiselt kadunud 22 inimest.

“Meie päästjad töötasid Ternopilis terve öö ning otsingu- ja päästeoperatsioonid kestavad veel. 22 inimest on endiselt kadunud,” ütles Zelenski.

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 162 120 (võrdlus eelmise päevaga +890);

– tankid 11 357 (+1);

– jalaväe lahingumasinad 23 597 (+2);

– suurtükisüsteemid 34 530 (+19);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1546 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 1247 (+0);

– lennukid 428 (+0);

– kopterid 347 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 82 470 (+384);

– tiibraketid 3981 (+41);

– laevad/kaatrid 28 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 67 703 (+68);

– eritehnika 4002 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.