The Stone Roses oli omamoodi Margaret Thatcheri-aegse Suurbritannia laps – perioodi, mil töötus laastas riiki. «Elasime läbi Thatcheri ajastu ja see kandus kahtlemata muusikasse,» on Mani öelnud. Nende helge, argielust pakkuv debüütalbum kõnetas miljoneid, kes tundsid sama ning leidsid muusikast sügava äratundmise.

1990. aastal kirjutas bänd ennast muusikaajalukku oma legendaarselt suure Spike Islandi kontserdiga Widneses, millest on saanud üks kultuslikumaid live-etteasteid üldse.

Nende vastuoluline teine album «Second Coming»» valmis viis aastat, ning selleks ajaks oli bändi tähelend mõnevõrra raugemas – osalt tänu selliste uute tegijate nagu Oasis tõusule. 1995. aastal tuli neil loobuda ka Glastonbury peaesineja kohast, kui Squire murdis rangluu; nende asemel astus üles Pulp.

Glastonbury ebaõnn oli vaid osa ansambli raskustest: trummar Reni lahkus bändist, ning aasta hiljem järgnes ka Squire. Mani jäi Browniga truult kuni aasta lõpuni kokkulepitud tuuri lõpuni, kuid oli selge, et need kontserdid jäävad bändi viimasteks.

Pärast 15-aastast pausi tegid The Stone Roses 2012. aastal võimsa tagasituleku, andes Manchesteris Heaton Parkis megasõud, mis viisid välja rahvusvahelise tuurini ja Coachella peaesinejaks jõudmiseni.

2016. aastal naasid nad taas lavale – seekord Manchesteri Etihadi staadionile –, ning avaldasid ka oma esimese uue muusika kahe aastakümne jooksul: singlid «All for One» ja «Beautiful Thing». Kolmas album siiski ei valminud

Aasta hiljem esines bänd veel korra – suvel, mis jäi nende viimaseks –, täites Wembley staadioni Londonis ja Hampden Parki Glasgow’s.

Pärast The Stone Rosesi lõplikku laialiminekut jäi Mounfield üldsuse ees tagasihoidlikuks, kuid jätkas aeg-ajalt DJ-settidega, teiste seas sel suvel Manchesteri New Century Hallis, vahetult pärast Oasise Heaton Parki kontserte.

Väljaspool The Stone Rosesi mängis ta pikki aastaid Primal Screamis, millega liitus 1996. aastal ja jäi sinna kuni Rosesi taasühinemiseni 2011. aastal. Tema panus Šoti rokkbändi muusikasse kõlab ikoonilistel albumitel nagu «XTRMNTR» ja «Riot City Blues».