Eesti ja Venemaa leppisid kokku Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve kalapüügikvoodid järgmiseks aastaks. Eesti kogu kvoot on ahvena püügikvoodi olulise languse tõttu järgmisel aastal umbes 300 tonni võrra väiksem kui tänavu.
Eesti ja Venemaa leppisid lisaks kokku, et ahvena püügikvooti saab järgmisel perioodil poole aasta pealt muuta, juhul kui kevadised katsepüügid näitavad suuremat ahvenavaru kui sügisel paistis.
Põllumajandusministeeriumi kalavarude valdkonna juhi Herki Tuusi sõnul tähendab kvoodi vähenemine, et Peipsi kalurite sissetulek võib järgmisel aastal pisut väheneda. Eesti poole saakide rahaline väärtus esmakokkuostuhindades on umbes viis miljonit eurot aastas ja see on piirkonna kaluritele oluline sissetulekuallikas.
“Meil on väga suur murekoht ahvenaga. Teadusandmed sel aastal näitasid, et ahvenavaru on tulevikku vaatavalt päris kehva ja kvoodilangus eelmise aastaga võrreldes on peaaegu pool ehk 980 tonnilt 450 tonnile on Eesti ahvena püügikvoot järgmisel aastal. Samas on ka häid uudiseid, näiteks koha püügikvoodi osas on oluline kasv, selle aasta 700 tonnilt on meie kvoot järgmisel aastal üle 1000 tonni,” ütles Tuus.