Riigikogu õiguskomisjon otsustas neljapäevasel istungil saata esimesele lugemisele eelnõu, mille järgi on nõusolekuta seksuaalvahekord vägistamine. Eelnõu järgi tuleb mõlemal poolel veenduda, et partner on seksuaaltegevusega nõus.
Komisjoni esimees Madis Timpson märkis, et eelnõu järgi minnakse seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele.
“Uuringu järgi on 20 protsenti naistest oma elu jooksul kogenud seksuaalvägivalda. Seejuures on registreeritud seksuaalkuritegude arv kasvutrendis. Paraku ei jõuta tihtilugu vägistamisteatest kriminaalmenetluse alustamiseni. See tähendab, et ei saa ka juhtunut uurida ega võimalikku seksuaalkurjategijat kohtu ette viia,” lausus Timpson.
“Muudatus on oluline, et ohvreid senisest rohkem kaitsta ja seksuaalkuritegusid ennetada. Kui praegu tuleb tuvastada, kas kannatanu suutis vastupanu osutada ja toimunust aru saada, siis eelnõu järgi tuleb tuvastada, kas kannatanu väljendas oma nõusolekut. Eelnõuga antakse selge signaal, et kui nõusolekut ei ole, on tegu kuriteoga,” sõnas Timpson.
Istungil märgiti, et seaduseelnõu järgi peab vahekorda astumiseks alati olema teise poole nõusolek. See nõusolek ei pea olema sõnaline, kuid peab olema selgelt väljendatud ja vabatahtlik. Nõusolekuta seks on karistatav ka siis, kui ohvri kallal vägivalda ei tarvitatud.
Eesti on ühinenud Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooniga, mille kohaselt peaks karistatav olema juba see, kui kellegagi astutakse vahekorda ilma tema nõusolekuta. Eelnõuga viiakse Eesti karistusseadustiku sätted Istanbuli konventsiooniga vastavusse.
Istungil osalesid ja tutvustasid eelnõu justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, justiits- ja digiministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Laidi Surva ning karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Mari Haav.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) eelnõu riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 2. detsembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Pärast esimest lugemist on õiguskomisjonil kavas korraldada kaasamisüritus, kuhu kutsutakse kõik osapooled, kes on eelnõu koostamise ajal selle kohta arvamust avaldanud.