Haridusministeeriumis valminud ettevalmistava õppe eelnõu, millega luuakse noortele, kellel ei õnnestu pärast põhikooli edasi õppima pääseda, individuaalsed õppekavad ja tugisüsteem, on koolijuhtide ühenduse esimehe, Tartu Erakooli juhi Urmo Uibolehe sõnul toores. Küsimusi tekitab nii õpetajate leidmine kui ka rahastamine.
Haridusministeeriumis valminud eelnõu kohaselt luuakse noortele, kes ei suuda koolikohta gümnaasiumis või kutsekoolis saada, aga ka neile, kelle eesti keele oskus pole haridustee jätkamiseks piisav, individuaalsed õppekavad koos tugisüsteemiga, et nad suudaksid hiljem siiski kesk- või kutsekoolis edasi õppida.
Kolmapäeval arutas teemat ka Eesti koolijuhtide ühendus, mille juht Urmo Uiboleht ütles ERR-ile, et praegu on selle plaani juures palju lahtisi otsi.
“Häid lahendusi ja selgeid tegevusplaane meie jaoks praegu veel ei ole. Kõik tundub toores,” tõdes ta.
Uibolehe sõnul on tuumprobleeme mitu. Ta tõi välja, et arvestatav hulk noori langeb välja põhikooli kolmandas astmes ja tekib küsimus, kuidas nad kätte saada. Samuti on murekohaks rahastamine ehk kuidas finantsid, mida on niigi napilt, õpilasega kaasa liiguvad.
Nimelt erinevalt põhiharidusest, mis on kõigile tasuta, võib gümnaasiumis või kutsekoolis õppematerjalide eest õpilaselt või tema vanematelt raha juurde küsida.
“Kui koolikohustus on kuni 18-aastasteni, siis kuidas tagada, et riigi kohustus on jälle tasuta?” küsis Uiboleht.
Koolijuhid arutasid kohtumisel ka õpetajate puuduse üle. Ehkki haridusminister Kristina Kallas ütles sel nädalal, et ettevalmistavas õppes hakkavad noori järele aitama needsamad õpetajad, kes praegu kutsekoolides ja gümnaasiumides lapsi harivad, tõdes Uiboleht, et kõik koolid ägavad niigi õpetajate puuduse käes.
“See toob igal juhul nii koormuse kasvu kui ka sellest tulenevate kulude kasvu,” lausus koolijuht, kelle sõnul pole teada, kust sellele lahendus leida. “Ei ole neid inimesi.”
Samuti teeb muret küsimus, mida hakata peale noortega, kellele ettevalmistav õpe on ette nähtud, kuid kellel endal pole huvi sellest osa võtta.
“Nad on juba põhikooliastmes välja või läbi kukkunud, seal on kindlasti mingid sotsiaalmajanduslikud või ka muud probleemid. Kuidas see siis päriselt aitab? On neid juhtumeid, kus noor ongi läinud teadlikult tööturule,” tõi Uiboleht välja.
Praegu on olukord Uibolehe kinnitusel ebamäärane ning koolijuhtide vaates on ärevust ja segadust palju.
Ministeerium: probleemseid noori seiratakse kogu õppeaasta vältel
ERR uuris haridusministeeriumilt, kas on mõistlik hakata probleemsete õpilaste individuaalse toetmisega tegelema hakata alles pärast põhikooli lõpetamist, mitte juba varem, arvestades, et probleemid ei teki üleöö.
Ministeeriumi kommunikatsioonijuht Mari Annus ütles, et põhikoolid pakuvad kindlasti ka juba varasemates klassides tuge ja selleks on koolidel erinevad tugispetsialistid, vajadusel koostatakse individuaalne õppekava, nõustatakse kogu pere ja nii edasi.
“Õpimotivatsiooni aitab hoida ja luua üldhariduskoolides mitteformaalõppe – huvihariduse ja huvitegevuse, noorsootöö ja täiendusõppe – arvestamine õppekava läbimisel,” lisas Annus. “Ettevalmistav õpe on mõeldud neile, kes aga on juba jõudnud üheksanda klassi lõppu, kuid siiski on tarvis veel lisatuge enne edasiõppimist.”
Annuse sõnul hakkab õpe toimuma väikestes, kuni 15 õppijaga rühmades, kus igale noorele koostatakse individuaalne õppekava. Pakutakse juhendamist, karjäärinõustamist, tasandatakse tekkinud õpilünki ning vajadusel toetatakse muu emakeelega noorte eesti keele õpet.
Küsimusele, mida tehakse noorega, kes pole ise huvitatud ettevalmistavas õppes osalemisest, vastas Annus, et kehtiva õppimiskohustuse kohaselt peab noor õppima kuni 18-aastaseks saamiseni või kuni keskhariduse või kutsekvalifikatsiooni omandamiseni.
“Selle eesmärk on, et kõik noored omandaksid oskused ja teadmised, mis võimaldavad neil ühiskonnas ja tööturul edukalt toime tulla,” lausus ta.
Annus lisas, et kool ja kohalik omavalitsus seiravad kogu õppeaasta vältel, millised õpilased on väljalangemisohus või ei täida õppimiskohustust ning nende õpilastega ja peredega tegeletakse individuaalselt.
“Selgitatakse välja õppest eemale jäämise põhjused ning pakutakse noorele ja tema perele vajaduspõhist tuge,” kirjeldas Annus.
Koolijuhtide ühendus kavatseb oma mured ministeeriumile edasi anda detsembris toimuval kohtumisel, kus osalevad ka kutseharidusjuhid.