Alexela juhatuse esimees Marti Hääl sõnas “Esimeses stuudios”, et praegused madalad kütusehinnad pakuvad tarbijatele kindlasti palju rõõmu, kuid pikas perspektiivis tuleb see kaotatu kuidagi tasa teha. Hääl rõhutas, et stabiilne ja etteaimatav kütusehind on väga väärtuslik ühiskonnale ning turule.
Kütusemüüjad on Eestis juba mõned kuud pidanud hinnasõda. Alexela juhatuse esimees Marti Hääl sõnas “Esimeses stuudios”, et säärased hinnasõjad ei ole midagi erilist ning neid on mujalgi palju peetud.
“Hinnasõda ei ole iseenesest midagi unikaalselt. Seda on nii Eestis kui ka mujal varem peetud ja seda alustatakse ühe väga selge eesmärgiga, et oma turuosa parandada või kaotatud turuosa tagasi võita. See saab lõppeda ainult ühega kahest stsenaariumist: üks variant on see, et sõda osutub liiga kalliks, tulemust ei saavutata ja eesmärgist tuleb loobuda ja teine võimalus on see, et keegi langeb. Toimub mingi konsolideerumine, keegi ostab kellegi ära või väiksemad panevad poe kinni. Neid võimalusi on palju, aga üks on nendel võimalustel ühine: konkurentsis situatsioon kindlasti muutub, mitmekesisus väheneb ja uus olukord algab siis, kui leitakse uus tasakaalupunkt sellele hinnale,” selgitas Hääl.
Hääl tõi aga välja, et hinnasõjas on suur eelis suurematel, kes suudavad pikemalt kurnamissõda pidada.
“Rahvusvahelised suurkorporatsioonid on alati sellises situatsioonis veidi tugevamas positsioonis. Neil on kapitaliseeritus parem, neil on rahvusvaheline ostujõud suurem ja sellest tulenevalt ka sisendihinnad paremad. Tihti on nad oma tarneahelas vertikaalselt integreeritud, mis siis tähendab, et nad on näiteks rafineerimistehastega või lausa toornafta puurimisega seotud ja see võimaldab neil kindlasti n-ö kurnamistaktikat paremini ellu viia. See käis 1. septembril Neste väljaütlemistest ka läbi, et meil on rahvusvaheline kontsern ja meil raha on,” ütles Hääl.
Alexela juhatuse esimees tõdes ka, et septembris oli palju päevi selliseid, kus vähemalt korra päeva jooksul müüdi kütust odavamalt, kui seda oli ostetud. Palju Alexela hinnasõda tõttu raha kaotanud on, Hääl ei avaldanud.
“Kaotused on ikkagi miljonites kogu turu mõttes. Siin on ehk lihtne tõmmata paralleel sellega, et üks sent tanklaposti hinnast aastas on umbes kümme miljonit eurot või natuke rohkem. Siit on lihtne rehkendada,” lausus Hääl.
“Varasemat stabiilsust, mida küll tihti kütuseturule ette heideti, et see olevat kartell, võiks võrrelda elektrituruga. Tädi Maali Valgamaal saab sama hinnaga elektri kätte kui Tallinna kesklinnas. Tegelikult on nendes kahes paigas elektri kohaletoimetamise kulu erinevus märkimisväärne. Siin on sama. Varasemalt oli Eesti väga unikaalse hinnakujundusega, sest hinnad olidki tanklaketi lõikes samad. Klient alati teadis, mis ta otseselt sai ja selliselt üllatust, et sõidab nurga taha ja selgub, et seal on veel odavam, ei olnud. Euroopa teistes riikides ja Põhjamaades on see aga täiesti normaalne – nii asukohtade lõikes kui brändide kettide sees,” selgitas Hääl.
Kolm kuud hinnasõda ei ole aga Alexela juhatuse esimehe sõnul mõjunud tema brändi klientide lojaalsusele kuigi tugevalt.
“Kindlasti joonistub erinevatel kütusemüüjatel erinevad mustrid välja ja see tuleneb tõenäoliselt sellest, et milline ongi see kliendi suhe ja lojaalsus olnud. Alexelal on õnneks väga suur, ligi 80-protsendine lojaalsete klientide maht ehk me näeme sellist liikumist 20-protsendi ulatuses, aga ma olen täiesti kindel, et see liikumine iseenesest turul toimub ja see otsib seda uut tasakaalupunkti,” ütles Hääl.
Esimehe hinnangul on hinnasõjas kindlasti kannatajaid, keda küll veel näha ei ole, kuid nad selguvad viivitusega.
“Ma arvan, et 2025. aastal need kahjud ei jõua veel sihtmärgini, aga need kindlasti tulemata ei jää. Kogu Eesti kütuseturu mõttes need miljonid omakapitali, mis on siin paari kuuga ära põletatud, on mõõdetavad kindlasti kaheksakohaliste numbritega,” lausus Hääl, lisades, et olemasolevaid koostööpartnereid proovitakse hoida ja aidata nii palju kui võimalik, kuid uued potentsiaalsed partnerid on hetkel ootel.
“Lühikeses vaates tarbija on võitja. Ükskõik, kuidas seda arvutada, aga majanduses kehtib üks teine reegel veel: kui keerulisel ajal oled sahvri lõpuni tühjaks söönud, siis kui see periood läbi saab, siis söömist ikka jätkad, aga sahvri pead ka uuesti ära varustama. Juba majandusloogikast tulenevalt, et kui see periood lõppeb, siis kindlasti püütakse turul see kaotatu tagasi teha. Ma julgen küll väita, et tarbija selline lühiajaline võit, mis seal vaieldamatult on, ei peaks pikas plaanis kedagi rõõmustama. Stabiilne, ettenähtav ja -aimatav kütusehind on kindlasti väärtus,” ütles Hääl.