Ohtuleht.ee, 21. november 2025
Et raha paneb rattad käima, on ammu teada. Nagu seegi, et ükskõik, kui palju raha ka poleks, on seda ikka vähe. Ja paraku ka see, et pole rahaasjade klaarimisest kindlamat viisi isegi sõbrad-sugulased omavahel tülli ajada. Erand pole ka Eesti tervishoiusüsteem, mis meenutab juba stereotüüpset pilti ühise söögilaua taga istuvast itaalia perekonnast, kus igaüks üritab kõva häälega end teistega samaaegselt kuuldavaks teha.
Milliseks muidu hinnata olukorda, kus nii tervisekassa kui ka perearstid räägivad samast rahast erineval viisil ja vaid oma nurga alt. Tervisekassa tahab perearstide rahastamist vähendada ja tõepoolest – kui ka Õhtuleht uuris, kui suuri dividende perearstikeskused välja võtavad, läheb neil selle põhjal vägagi hästi. Perearstid vaidlevad muidugi vastu, väidavad, et see seaks perearstisüsteemi ohtu ning näib, et samuti õigustatult: numbreid on võimalik lugeda mitut moodi ja iga majandusinimene teab, et dividend ei näita kunagi ära ühe-kahe aasta tulemust, arvestada tuleb ka varasemat kasumit ja tehtud investeeringuid.
Kellel on õigus? Raske öelda, eks rahaasjad ongi sellised, et neist arusaamine võib vahel isegi suurimatele finantsvirtuoosidele keeruline olla (tõlgendamisvõimalusi leiab alati, samuti leidub alati keegi, kes tunneb end ülekohtuselt millestki ilma jäetuna) ja veel vähem peab meditsiini rahastamise peensustes orienteeruma perearstide tavaline patsient. Tema näeks parema meelega, et räägitaks eelkõige siiski uue hingamise leidmisest praegu üha enam lonkavale abivajajate ravimisele (sellega, kuidas arsti juurde pääsemine üha keerulisemaks muutub, on vist igaüks kokku puutunud), mitte rahaasjade klaarimisest määral, et see juba meediasse ulatub.