Aga miks just punk? “Lihtsalt see, et see uus punk oli kuidagi sellise uue laine harjal. Ja seal on lihtsalt paar või isegi rohkem kui paar väga andekat tegelast, kes väärivad seda tähelepanu,” selgitasid mehed ja leidsid, et tegelikult peaks hoopis küsima, mis ei võlunud selle juures. “Kui sa vaatad tänapäeval noort, kes on omale otsustanud teha harja, kes ei istu mobiiltelefonis, kes on kusagil higises moshpit’is ilma maskita – siis see on väga huvitav,” muigas Murd. “See peaks iga endast lugupidavat dokumentalisti tõmbama!”
Vana kooli joomine vs uue aja “wokeness”
Intervjuus tekkis elav arutelu, kui palju on uus pungiskeene sarnane sellele vanale ja legendaarsele, mida mäletatakse Villu Tamme lauludest ja odava veini joomisest. Kas põhiasi on endiselt võimalikult odavalt täis jääda või mis on muutunud? Filmitegijate arvamused läksid siin pisut lahku. Arus leidis, et ambitsioonid ja mässuvaim on laias laastus samad, siis Ivar Murd tõi välja, et uus põlvkond on ühiskondlikult palju teadlikum ja “woke” – seda mitte sõimusõnana, vaid nad on hästi ühiskonnateadlikud, kursis keeruliste teemadega. “See on läbilõige kõigest,” võttis Arus aasta jooksul jälgitu kokku.
Filmis astub üles Eesti uue pungi koorekiht, teiste seas Kalli Talonpoika ja Riste, kes hoiavad filmis filosoofilisemat poolt, aga läbi käivad ka Skoone ja kurikuulsa nimega kollektiiv Oskari Vasak Munand ehk O.V.M. “Eks kindlasti küsitakse, miks pole seda bändi ja seda bändi, aga kõiki bände aja- ja ressursipiirangute juures ei jõua.”
Muusika, mis rabab jalust
Kui jutuks tuli muusika kvaliteet, olid mõlemad filmitegijad ühel meelel – see on muljetavaldav. “Super, super muusika! Kalli, Riste, Ave Maria… Kalli paneb ju kõik instrumendid, siis ta laulab, siis ta on frontman,” kiitis Arus. Riste looming, nii soolo kui ka bändiga, pälvis samuti vaid ülivõrdeid. “See talendipott ikkagi keeb nagu korralikult,” nentisid mehed.
Küsimusele, kes võiks olla tänapäeva J.M.K.E. või Vennaskond, tõdesid nad, et sellele pole võimalik vastata ja nii võrreldam ent Kalli Talonpoika on kindlasti see, kellel on potentsiaali väga kaugele jõuda. Tema ja Riste puhul toodi välja erakordne sarmikus ja andekus, mida peab lihtsalt tähistama. “See aitas fookuse kiiresti paika saada!”
Kus filmi näeb?
Dokumentaalfilm “Kõik teevad kõike valesti” esilinastub juba sel laupäeval kell 15.30 PÖFF-i Doc@Just programmis Solarise Apollo Saku saalis. Intervjuu ajal oli alles vaid paarkümmend piletit, seega huvilistel tasub kiirustada! Järgmisel aastal jõuab film ka ETV ja Jupiteri platvormidele.