Riigikohtu määruse järgi vabaneb lennuettevõtja lennu hilinemise või tühistamise tõttu reisijale hüvitise maksmisest ka erakorraliste asjaolude tõttu vaid siis, kui on omalt poolt teinud kõik mõistliku, et hilinemist või tühistamist vältida.
Riigikohus selgitas kolmapäeval avaldatud määruses, millal vabaneb lennuettevõtja lennu hilinemisel või tühistamisel erakorrakorraliste asjaolude tõttu reisijatele hüvitise maksmisest.
Arutusel olnud kohtuasjas palus lennuhüvitiste sissenõudmisega tegelev Flagito OÜ mõista lennuettevõtjalt Turkish Airlines välja hüvitise lennu hilinemise eest. Reisijal oli broneering lennule, mis pidi väljuma Tallinnast Antalyasse kell viis hommikul, kuid väljus alles kell 17.50. Seetõttu taotles Flagito reisija nimel 400 euro suurust hüvitist, tuginedes lennureisijate õigusi kaitsvale Euroopa Liidu määrusele.
Turkish Airlines leidis, et reisijal polnud õigust hüvitist saada, sest lend lükkus edasi erakorraliste asjaolude tõttu. Nimelt oli Tallinnas sel ööl halb ilm, mistõttu jäi hiljaks eelnenud Antalya-Tallinna lend. Seetõttu ei saanud lennuki meeskond ilma vahepealse puhkeajata teenindada ka järgmist lendu ja nii kiiresti ei õnnestunud uut meeskonda leida.
Maa- ja ringkonnakohus rahuldasid hüvitisenõude ja nendega nõustus oma lahendis ka riigikohus.
Euroopa Liidu lennureisijate määruse järgi on erakorraline asjaolu sündmus, mis pole lennuettevõtja kontrolli all – näiteks lennuks sobimatu ilm, streik, turvaoht või poliitiliselt ebastabiilne olukord. Samas vabaneb lennuettevõtja ka sel juhul hüvitise maksmisest ainult siis, kui ta teeb omalt poolt kõik mõistliku, et lennu hilinemist või tühistamist vältida, märkis riigikohus.
Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga, et isegi kui ilmaolud olid õigel ajal Tallinnas maandumiseks sobimatud, oleks lend saanud Antalyast ikkagi lahkuda arvestusega, et hilinetakse vaid 20 minutit. Nimelt oli Antalya-Tallinna lennu maandumine algselt kavas kell 3.40 ja ilmaprognoosi järgi pidi Tallinnas udune ilm kestma kella neljani öösel. Samuti poleks lennumeeskonna tööaega ületatud, kui Tallinna oleks kaasa võetud asendusmeeskond.
Euroopa Liidu kohus on varem selgitanud, et lennu tühistamisel ei piisa lennuettevõtjal hüvitisest pääsemiseks üksnes sellest, kui ta pakub reisijatele võimalust jõuda sihtkohta omaenda järgmise lennuga. Reisijatele tuleb tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel. Seejuures peab lennuettevõtja otsima ka teisi otse- või vahemaandumistega lende, mis saabuvad sihtkohta varem, kui tema enda järgmine lend. Vaadata tuleb ka lende, mida teevad teised lennuettevõtjad, kes ei pruugi kuuluda samasse lennundusallianssi.
Hageja ehk Flagito esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul ütles saadetud kommentaaris, et riigikohtu seisukohad on igati kooskõlas Euroopa Kohtu tasandil kehtivate põhimõtetega ning et kohtu suunis on lennureisijatele tervitatav ja abiks hüvitise nõudmisel.
“Tähelepanu väärib riigikohtu resoluutne seisukoht, et mõistlikult tegutsev ettevõtja peab oma lennumeeskondi selliselt planeerima, et tal oleks vajaduse korral võimalik kasutada lennu teenindamiseks varumeeskonda,” märkis Tuul.