Seni toimusid sarnased tehingud peamiselt virtuaalselt Rahvusliku Heaolu Fondi kaudu, kus valitsus müüs kulla küll keskpangale, kuid füüsiline kuld jäi riigi reservidesse, edastas The Moscow Times.
Nüüd on keskpank hakanud kulda aga reaalselt turule paiskama, kasutades seda lisaks jüaanitehingutele ka sisemaiste finantsoperatsioonide läbiviimiseks.
Panga pressiesindaja sõnul on selline samm võimalik tänu kodumaise kullaturu kasvanud likviidsusele. Samas ei avalikustanud keskpank müükide täpset ajastust ega mahtu.
Venemaa kullareservid on maailmas suuruselt viiendad ületades 2300 tonni. Samas on Rahvusliku Heaolu Fondi kullavarud alates Ukraina täiemahulisest sissetungist märgatavalt vähenenud.
Enne sõja algust hoidis fond 405,7 tonni kulda. Sellest on rahandusministeerium müünud 57 protsenti ehk 232,6 tonni, et katta eelarvepuudujääke. 1. novembri seisuga oli alles 173,1 tonni.
Kullaga ja jüaaniga tagatud fondi likviidsed varad on langenud 55 protsendi võrra, ulatudes 51,6 miljardi dollarini.
Kuld – rubla kullast kark
Venemaa majandusekspertide hinnangul aitab kulla müük keskpangal tuua turule lisavaluutat, mis omakorda toetab rubla kurssi. Samal ajal leevendab see survet jüaanireservidele, mis on Venemaa jaoks muutunud olulisemaks pärast lääneriikide sanktsioone.
Freedom Finance Globali analüütiku Vladimir Tšernovi sõnul aitab kulla kasutamine jaotada survet erinevate turgude vahel ning säilitada reservide mitmekesistamise.
Füüsilise kulla müük näitab ekspertide hinnangul, et Venemaal on traditsioonilised varaklassid, nagu kuld, hakanud pikaajalistest finantsinstrumentidest muutuma valuutaks, mida kasutatakse eelarvepoliitikas operatiivseteks vahenditeks.