Meedias levivad väited, et 1990. aastatel käisid rikkad inimesed Bosnias ja Hertsegoviinas inimesi tulistamas ning maksid selle eest raha. Horvaatia uuriv ajakirjanik Domagoj Margetic väidab, et tapaturismiga oli seotud ka Serbia praegune president Aleksandar Vučić.
Väidetavalt maksid rikkad turistid võimaluse eest tulistada serblaste poolt ümberpiiratud Sarajevo linnas elavaid kaitsetuid tsiviilisikuid. Hiljuti hakkas neid väiteid uurima ka Itaalia prokuratuur.
Margeticu sõnul viibis Vučić linna juures asuval sõjaväepositsioonil, kus väidetavalt maksid välismaalased raha, et tulistada tsiviilisikuid. Ta on postitanud sotsiaalmeediasse ka videolõike, mis peaksid tõestama, et Vučić viibis toona piirkonnas.
Vučić ise eitab kõiki süüdistusi. Margetic on samas juba esitanud presidendi kohta kaebuse Itaalia prokuratuurile.
Margetic väidab, et Vučić oli toona Serbiast pärit radikaalse paramilitaarse ühenduse liige, mis paigutati siis Sarajevo juures asuvale positsioonile.
Ta viitas ka 1993. aastast pärit videomaterjalile, mis tema väitel näitab, et Vučići käes on vintpüss. Vučići toetajad on aga öelnud, et praegune president oli toona ajakirjanik ning tema käes oli hoopis kaamera statiiv.
Presidendi pressiesindaja Suzana Vasiljevic ütles, et Vučić ei osalenud lahingutes, ei kandnud relvi ning ei osalenud üheski sõjalises operatsioonis. Tema sõnul levitab Margetic valeformatsiooni ja süüdistused on poliitiliselt motiveeritud.
Väidetav Bosnia tapaturism on aga taas tõusnud rahvusvahelise meedia huviorbiiti. Juba 1990. aastatel leidsid selleteemalised väited meediakajastust ning see on hiljem üles kerkinud ka tunnistustes.
Näiteks Itaalia endine diplomaat Michael Giffoni ütles, et kohe kui ta 1994. aastal Sarajevosse saabus, öeldi talle: “Teate, siin korraldatakse safareid. Siia tuleb palju rikkaid inimesi, mõned on jahimehed, teised ärimehed. Armee ja paramilitaarsed üksused viivad nad linna juures asuvatele küngastele ja nad maksavad siis selle eest raha.”
Balkani piirkonna eksperdid ütlesid ajalehele The Telegraph, et sellised süüdistused võivad vastata tõele, kuid neisse tuleks suhtuda ettevaatlikult.
“Sõja ajal juhtus palju kohutavaid asju, kuid oli ka õõvastavaid lugusid, mis osutusid valeks. Näiteks väited, et moslemiäärmuslased viskasid loomaaias serblastest beebisid lõvide ette või kõigi poole võitlejad tegid imikute sõrmedest kaelakeesid,” ütles mõttekoja Henry Jackson Society teadur Helena Ivanov.
Ta siiski rõhutas, et kui on olemas süüdistusi, mis võiksid vastata tõele, siis tuleks neid uurida.
Sõja ajal piirasid serblaste väed Sarajevo sisse ning see oli pideva snaipritule all. Haagi tribunal dokumenteeris Sarajevo piiramise ajal aastatel 1992–1996 üle 11 000 tsiviilisiku surma.