EKI direktori Arvi Tavasti sõnul on eestikeelsete ning meie kultuuriruumi tundvate keelemudelite loomine Eesti inimeste ühine ülesanne: «Ainult eestlased saavad tagada, et eesti keel ja kultuur ei jääks tehisintellekti arengus tagaplaanile. Selleks tuleb tegutseda juba täna. Homme on liiga hilja.»
Trollivabrikud kui kasvav oht
Nii Tavast kui õiguskantsler Ülle Madise tõid olulise väljakutsena esile riski, kui välismaistel poliitilistel trollivabrikutel on võime toota libasisu, mida kasutatakse tehisaru mudelite kallutamiseks. «See on äärmiselt ohtlik suundumus. Peame aktiivselt töötama selle nimel, et pilt Eestist oleks tasakaalustatud,» sõnas õiguskantsler Ülle Madise.
Tavasti sõnul saab pahatahtliku sisu mõju vähendada, kui pakume arendajatele kvaliteetset eestikeelset materjali.
Ühiskondlik kokkulepe keele püsimiseks
Kvaliteetse eestikeelse tehisaru lahenduste loomine sõltub suuresti keeleandmete kättesaadavusest. Täna on see mitmes valdkonnas takerdunud aga õigusliku ebaselguse taha keeleandmete kasutamisel, mis puudutab isikuandmeid kui ka autoriõigusi.
Kuigi normid selleks justkui on, puudub ühtne praktika ja juhis, mis ilmselt kammitseb teabevaldajaid seaduses toodud erandite rakendamisel. «Meie suurim väljakutse on õigusselgus, mis aitaks piiritleda, kus lõpeb erahuvi ja algab avalik huvi eesti keele püsimajäämise nimel,» ütles EKI direktor Arvi Tavast.
Õiguskantsler Madise kinnitas, et riigi ülesanne on luua innovatsiooni soodustav, kuid samal ajal inimeste õigusi kaitsev raamistik: «Hea ja selge eesti keel on meie kõigi ühine väärtus. Selleks, et see säiliks ja areneks ka tehisaru ajastul, on vaja läbimõeldud õiguslikku mänguruumi.»
Lisaks selgitas ta, et raamistik peab andma andmeomanikele kindluse, et oma väärtuslikku keelevara jagada on turvaline: «Olulised keele elujõulisust kindlustavad arendused ei tohi venima jääda hirmu tõttu uue ja tundmatu ees.»