Haridus- ja teadusministeerium soovib osana suuremast kutsehariduse reformist muuta kutsekoolide rahastamismudelit ning õppegruppide suurust. Kutsekoolide hinnangul ei arvesta aga uus mudel sellega, et paljudel erialadel ei ole võimalik suurt arvu õpilasi korraga juhendada.
Ministeeriumi eelnõu kohaselt peaks järgmisest septembrist olema kutsehariduses ühe õppegrupi suurus 26 õpilast. Praegu on riigi keskmine 17. See tähendab, et väiksemate gruppide pidamisel koolile nende õpigruppide eest täies mahus rahastust ei anta.
“See tähendakski seda, et 26 õpilasest alla poole meil ei ole finantseeringut. Me peame vaatama, kas meil on võimalik seda mingi muu tegevuse arvelt kokku hoida. See vahendite defitsiitsus on ikka väga suur, et ei ole enam kuskilt kokku hoida. Meie jaoks on kõikide gruppide arvust 26-pealisi gruppe võib olla kaks-kolm tükki,” sõnas Rakvere ametikooli direktor Kuno Rooba.
Rooba hinnangul oleks optimaalne õppegrupi suurus 15 õpilast ja õpetaja koormus 21 kontakttundi nädalas.
“Me peame ikkagi kutseõppe puhul mõtlema sellele, et üks osa kutseõppest toimub praktiliselt. Me ei kujuta ette, et 26 kokka on korrektselt juhendatud köögis,” ütles Rooba.
Uue mudeli kohaselt lisandub kutsekooli õpetaja palga-alammäärale 20 protsenti diferentseerimisfondi tasu, mida varem ei olnud. Õpetajate töötasust tohib aga tugipersonali tööjõukulu olla omakorda 20 protsenti. Ministeeriumi enda analüüsi põhjal on riigi keskmine praegu aga 36 protsenti.
“Ei tohi unustada, et sellele 20 protsendile lisatakse tuge vajavate õppijate eraldi komponent, mis tegelikult teeb selle summa ikkagi suuremaks. Tegelikult ongi nende arvestuste kohaselt keskmiselt Eesti kutseõppeasutuste peale 35 protsenti,” lausus HTM-i kutsehariduse valdkonna juht Marili Lehtmets.
Tartu rakendusliku kolledži direktori Raini Jõksi sõnul vähendaks aga rahastusmudeli muudatus suureneva õpilaste hulga valguses õpetajate palgafondi ja muu personali kulusid tuleks samuti kärpida.
“See tähendab väga tõsist väljakutset, et kuidas nüüd sellega hakkama saada. Eks me peame üle vaatama kui palju meid on. Küll on väga kiiduväärt, et see diferentseerimisfond ka meie õpetajatele tuleb. Põhimõtteliselt diferentseerimisfondi lisandudes oleks tegelikult prognoosi järgi meie õpetajate palgafond pool miljonit väiksem. Kust see nii-öelda poole miljoniline vähenemine tuleb, tulenebki sellest, et teatud õppegruppidel tasustatakse tulevikus neid õppetunde vähem ja selleks on vaja kohanemisaega,” ütles Tartu rakendusliku kolledži direktor Raini Jõks.