Minister rõhutas, et hindamiskomisjonide töö ning ekspertotsused on kultuuripoliitika loomulik ja vajalik osa.

“Samas peame hoidma elus ka neid kultuurikandjaid, kelle roll ja mõju ulatuvad kaugemale tavapärastest hindamiskriteeriumidest. Nende panust ei saa alati mõõta pelgalt projektipunktide raamides,” lausus ta.

Purga lisas, et üleminekutoetuste vajadust, mis praeguses määruses on puudu, on kinnitanud Eesti Etendusasutuste Liit ja viidanud ka teised eksperdid. 

Ühekordse üleminekutoetusena ministeeriumi reservist määratakse 2026. aastaks Theatrumile 249 267 eurot ja Elektron.artile 163 139 eurot, mis on 80 protsenti nende 2025. aasta tegevustoetusest.

Komisjon jättis otsuse muutmata

Era- ja munitsipaaletendusasutuste taotlusvooru laekus sel aastal 14 taotlust, komisjon tegi ettepaneku eraldada tegevustoetus üheksale etendusasutusele. Lisaks saavad toetust viis kolmeaastase toetuse saanud teatrit. 

Komisjoni otsusel jäid toetuseta Elektron.art, Theatrum, Temufi, Nuutrum ja Improteater. 

Esialgsed otsused saadeti välja 30. oktoobril. Seejärel vaatas komisjon läbi toetuseta jäänud teatrite argumendid ning andis seejärel täiendavad selgitused taotlejate küsimustele. Ärakuulamistele esitatud vastuväited ei osutunud otsuse muutmiseks piisavaks, seega on komisjoni otsus lõplik. 

Komisjon, mida juhtis Marie Anett Heinsalu, võttis arvesse senist kunstilist taset (maksimaalselt 25 punkti), plaanide kunstilist huvitavust ja veenvust (maksimaalselt 20 punkti), rahvusvahelist tegevuse mõju valdkonnale (maksimaalselt 10 punkt), panust valdkonna mitmekesisusse (maksimaalselt 20 punkti), senise etendustegevuse piirkondlikku kättesaadavust (maksimaalselt 10 punkti) ja ka eelarve realistlikkust (maksimaalselt 15 punkti).

Sajapalli skaalal tuli toetuse saamiseks saada vähemalt 75 punkti.

Kõrgeimad koondhinded said seekordses hindamises VAT Teater (87) ning Piip ja Tuut Teater (82). 

Kõige rohkem toetusraha otsustas komisjon anda Tallinna Linnateatrile, mille toetussumma on 821 692 eurot. Toetussummade poolest järgnevad VAT teater (412 625 eurot) ja Vaba Lava (360 454 eurot). Kõik edukad taotlejad said seekordses voorus eelmisest aastast enam toetust. 

Kaks aastat tagasi anti esmakordselt välja viis kolmeaastast tegevustoetust, mis määrati Kanuti Gildi Saalile, Tartu Uuele teatrile, Von Krahli teatrile, Ekspeditsioonile ja R.A.A.A.M.-ile, kes seega tänavu tegevustoetust taotlema ei pidanud.

Toetussummade kujunemise koondtabel Autor/allikas: Kultuuriministeerium

Komisjoni liikmed jäid Theatrumi ja Elektron.arti osas eriarvamusele

MTÜ Elektron.art sai komisjonilt koondhindeks 66 punkti 100-st ehk komisjoni hinnangul on Elektron.arti kahe taotlemisele eelneva majandusaasta etendustegevuse kunstiline ambitsioon, ajakohasus ja loominguline teostus keskmine. 

“Lavastused on vormilt otsingulised, kuid kõik katsetused ei õnnestu ühtviisi, mille tõttu on kunstiline tase kõikuv. Uute formaatide proovimine ning valdkondade sidumine on positiivne, kuid huvitavad ideed ei realiseeru sageli teostuses,” seisab otsuses. 

Loominguliste plaanide kunstilise huvitavuse ja veenvuse eest sai Elektron.art komisjonilt koondhindeks 12 punkti.

Otsust põhjendades tuuakse välja, et toetuse kavandatava kasutusaasta loomingulised plaanid on kunstiliselt keskmiselt huvitavad ja veenvad ning planeeritud on huvitavaid kunstnike kooslusi, mis avardavad etenduskunstide välja. Samas lisatakse, et lavastusplaanid on otsingulised, kuid mitte piisavalt veenvad, et eeldada nende teostumist keskmisest kõrgemal kunstilisel tasemel.

Üks komisjoni liige jäi selles punktis eriarvamusele, andes antud kriteeriumi puhul taotlejale 16 punkti. Eriarvamusele jäänud liikme sõnul kaastakse Elektron.artis eripalgelisi vabakutselisi etenduskunstnikke, keskendudes noortele tegijatele, ning platvormi pakutakse ka etenduskunstide tudengitele. 

“Kuigi kõik ideed ei pruugi ühtlaselt kõrgetasemeliselt realiseeruda, on iga töö puhul aduda selge ja samas eksperimentaalne eesmärgipüstitus, mis lubab loota intrigeerivaid tulemusi. Koostöö Von Krahli teatri ja trupiga on alles välja kujunemas, kuid loodetavasti tõstab see Elektroni eksperimentide haaret, kunstilist taset ja kõlapinda teatriväljal,” tõi ta välja. 

Theatrum sai komisjonilt koondhindeks 63 punkti 100-st. 

Senise etendustegevuse kunstilist taset hindas komisjon 15 punktiga 20-st, pidades kahe taotlemisele eelneva majandusaasta etendustegevuse kunstilist ambitsiooni ja loomingulist teostust keskmiseks. 

“Lavastuste filosoofiline ambitsioon on kõrge, kuid see ei realiseeru alati teostuses. Repertuaaris on küll üksikuid tugevaid lavastusi, kuid üldine repertuaaripilt on väga ebaühtlane. Lavastuste ebaühtlast taset põhjustab ka trupi erinev ettevalmistus: heas vormis professionaalide kõrval kasutatakse sageli ka ilma erialase kõrghariduseta noori,” seisab põhjenduses. 

Kolm komisjoni liiget jäid eriarvamusele, andes selle kriteeriumi arvestuses taotlejale 20 punkti. Eriarvamusele jäänud liikmete sõnul on Theatrum jätkanud nõudliku ja Eestis vähetuntud klassikalise dramaturgia lavaletoomist. 

“Ambitsioonikas väljakutse on klassikaliste tekstide esitamine kärbeteta ja kaasajastamata. Klassika kõrval on repertuaaris ka nõudlikku ja sotsiaalselt tundlikku kaasaegset välisdramaturgiat. Lisaks on antud noortele professionaalidele võimalus eripalgeliste otsinguliste autorilavastuste loomiseks,” põhjendavad nad. 

Senise etendustegevuse panuse eest valdkonna mitmekesisusse anti Theatrumile 12 punkti, hinnates seda taas kord keskmiseks. 

“Teatri repertuaari moodustab suures osas sõnateater, millega ei eristuta laiemast teatrimaastikust. Samas on teatril oma kindel fookus ning lisandväärtust loob teatri haridustegevus ja lisategevuste programm, mis on aga suunatud pigem kitsale sihtrühmale (Vanalinna hariduskollegium),” toodi välja. 

Kolm komisjoni liiget jäid eriarvamusele, andes selle kriteeriumi puhul taotlejale 16 punkti. Nende sõnul eristub Theatrum teistest Eesti teatritest sõnumikeskse lähenemisega, klassikalise sõnateatri traditsioonide arendamisega ning teoloogilisest taustsüsteemist kantud kunstiliste valikutega.

“Kuna Theatrumi tegevus on tihedalt seotud haridusega, tuleb Theatrumi kaudu Eesti teatrisse pidevalt uusi noori – nii tulevasi professionaale kui ka teadlikke teatrivaatajaid,” märkisid nad. 

Komisjoni arvamused läksid lahku ka hinnates Theatrumi eelarve realistlikkust. 

“Toetuse kavandatava kasutusaasta eelarve on selge, kuid võiks olla detailsem. Taotluses on välja toodud näiteks koostöö Malta Ordu suursaadiku ja Renovabis’ fondiga, kuid eelarves see ei kajastu. Tegevusteks planeeritud kulud on planeeritud uuslavastuste, etenduste ja esitajate arvust lähtuvalt osaliselt põhjendamata. Piletitulu on arvestatud 100-protsendilise täitumuse juures, mis ei tundu täies mahus realistlik,” põhjendas komisjon otsust. 

Kolm komisjoni liiget leidsid, et Theatrum oleks pidanud selle kriteeriumiga saama 15 punkti, mitte 12, nagu komisjon otsustas. 

“Eelarve on hästi läbimõeldud ning on arvestatav omafinantseeringu osakaal: kaasatud on sponsorlust ja tegutseb teatri toetajate klubi,” põhjendasid nad. 

Möödunud aastal sai Theatrum komisjonilt 75 punkti, Elektron.art 76 punkti.

Teiste rahastuseta jäänud etendusasutuste puhul komisjonis eriarvamusi ei tekkinud. 

Taotlusi hinnanud komisjon koosneb etenduskunstide valdkonna esindusorganisatsioonide nimetatud liikmetest. Komisjoni kuuluvad Eesti Etendusasutuste Liidu, Eesti Tantsunõukogu, Eesti Teatriliidu ning Eesti Teatri Agentuuri esindajad.

Vooru kogumaht koos kolmeaastaste toetustega on 4 140 000 eurot, jagamiseks ilma kolmeaastaste toetusteta oli 2 462 061 eurot. Vooru esitati 14 taotlust kogusummas 5 549 876 eurot.