Miljonite aastate pikkune evolutsioon on toonud inimkonna ühtäkki olukorda, kus meie elukeskkond ja elulaad erinevad järsult meie eellaste sügavalt looduslähedasest eksistentsist.
Kaks teadlast, üks Inglismaalt, teine Šveitsist, väidavad nüüd, et muutused on olnud sedavõrd kiired ja põhjalikud, et meie kohanemisvõime ei jõua neile järele ja meie evolutsiooniline kohanemus nõrgeneb.
Daniel Longman Loughborough Ülikoolist ja Colin Shaw Zürichi Ülikoolist kirjutavad ajakirjas Biological Reviews, et üha kasvav hulk vaatluslikku ja katselist tõendusmaterjali osutab tööstustumise ehk industrialiseerumise negatiivsele mõjule inimliigi püsimajäämiseks vajalikele põhilistele bioloogilistele funktsioonidele.
Eriti ohtlik on otsese tööstustegevusliku saaste nagu õhu-, müra- ja valgusreostuse ning mikroplastiosakeste toime inimeste tervisele, sealhulgas reproduktiiv-, immuun- ja kognitiivfunktsioonile. Lisaks veel pidev infouputus, töödeldud toit ja tundidepikkune istumine.
Need suured keskkonna- ja eluolumuutused on põhiosas saabunud viimase mõne sajandi jooksul, tööstusrevolutsiooni järgsel ajastul. Enne seda on inimkond sadade tuhandete aastate jooksul saavutanud kohanemuse hoopis küti-korilase elulaadiga, mida iseloomustasid suur liikuvus, stressiseisundite ajutisus ja sügav looduslähedus.
Tänapäeva linnaelul on sellele vastu pakkuda närvilist liiklust, müra ja heitgaase, pidevat tööstressi ja sõltuvusttekitavat ühismeediat.
Longman ja Shaw juhivad tähelepanu autoimmuunhaiguste ja muude kroonilise põletikuga seotud tervisehädade levikule ja viljakuse langusele, mis näitab nende sõnul, et tööstuslik elukeskkond võtab bioloogialt lõivu.
Hoolimata enneolematust laialaastulisest jõukusest, mugavusest ja arstiabi arengust käivad inimeste paljud tervisenäitajad ja koos nendega ka evolutsiooniline kohanemus paradoksaalsel kombel alla.
Bioloogiline evolutsioon ei suuda tehniliste, keskkondlike ja ühiskondlike muutustega sammu pidada. Evolutsioon on enamasti suhteliselt aeglane ja suuremad kohanemised võtavad aega palju põlvkondi, isegi kümneid või sadu tuhandeid aastaid. Loomulikul viisil see lõhe autorite sõnul vaevalt peagi kahaneb.
Inimkond peaks seetõttu põhjalikult ümber mõtestama oma suhte loodusega ning teadlikult kujundama endale tervislikuma elulaadi ja keskkonna.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.