Rahvusraamatukogu kultuurinõuniku Karl Martin Sinijärve raamatusoovituste hulka mahtus sel korral kaks teost: Edward Rutherfurdi “Pariis” ja Laur Lomperi ehk Tõnu Oja luulekogu “Selle talve päevik”.
Edward Rutherfurd “Pariis” (2025)
Raamatuid pealkirjaga “Pariis” on maailmas kirjutet ja avaldet küllap sadade, et mitte öelda tuhandete kaupa. On häid, halbu ja keskpära. Edward Rutherfurdi tuumisi tellisi julgeb aga alati soovitada. Taat on oma kaubamärgiks teinud kohakesksete ajalooläbiste romaanide loomise ning ei jää tema Pariis kriipsu võrragi alla ta Londonile, New Yorgile, Hiinale või mis nad kõik on. Ja ega kõiki maakeeles olegi.
Pean ütlema, et Pariisiga ei ole mul kunagi päris isiklikku suhet tekkinud, ehk küll käidud seal mitmekümne aasta jooksul nii mõnigi kord. Aga Rutherfordi lugenuna saab selgesti muudmoodi näha toda linna. Üldse kipub olema nõnda, et valdavasse enamusse maailma põnevatest paikadest ei pea tingimata ise kohale uhama, kuna keegi on juba palju paremini kogu kohavaimu raamatusse raiunud või pildiliselt üles võtnud. Ei, ma ei pea siinkohal silmas sodimeedia pläägutamist, vaid asjalikke teoseid, pühendumisega looduid. Ja just see, et siin ei ole asjalik turistiõpik ega romantiline tragöödia, vaid läbi sajandite kulgev haaravalt kirjutet lugu. Mitu ühes pakett, seda Rutherfurd oskab. Sarvesaiade hõng tükib sõõrmetesse…
Üle pika aja tuli tahtmine kena kevade ära oodata ja uue särtsaka silmaga Pariisi linna lugeda. Eks me näe.
Laur Lomper “Selle talve päevik” (2025)
Laur Lomper / Tõnu Oja on vaieldamatult üks kõige riimi- ja rütmitäpsem autor tänases eestikeelses luules. Pole ka ime, kuna laulutekstidest tema tuli ja suuresti sinna ka jääb. Sedapuhku siis jõulualbum.
Jaa, leiab siit väiksemaid ja vimkakamaid kuusealuseid lauleldusi, ent harutihti sujub ta tekst ka lausa ballaadilikele rajamaadele. Tal on lugusid, mida pajatada ning ta võtab neid veenvasti värseldada. Värskendaval kombel, mitte tuimalt riimi trukkides. Kohati teeb meele härdaks, teisel lehel naerad pisarateni.
Igatepidi hea luuleraamat, kui säändses võtmes sõnaseadmus vähegi korda läeb. Ja talsipühi eel kindlapihta täkkesselaks ka puht praktilises mõttes nii suurtele kui väikestele. Danke liebe Jessuke, latse vaim on jälle tramm!