Kui esimesel kahel aastal esindas viiekordne Euroopa meister Musick Racingut ja saavutas hooaja kokkuvõttes vastavalt üheksanda ja seitsmenda koha, siis selleks aastaks lõi ta käed Westland Motorsportiga. Uue tiimi rivistuses läks aga hooaja algus masinaprobleemide nahka, mis ei lubanud aasta lõpuks enamat 11. kohast.
«Olen väga tänulik, et sain viimased kolm aastat Ameerikas võistelda, sest USAs võistlemine oli tõepoolest pikalt mu unistus,» rõhutas Saar, kes võlgneb suure tänu oma toetajatele, kellele ta saab nüüd uuesti pakkuda ägedaid ja vahetuid emotsioone.
Eesti esisõitja tunnistas pikemas intervjuus, et tundis USAs elus esimest korda, kuidas sõiduisu hakkab ära kaduma, sest muud elulised mured aina kasvasid. Õnneks oli Saarega suure lombi taga kaasas tüdruksõber, ilma kelleta oleks ta hulluks läinud.
Pärast pikka hooaega koju naastes ja oma inimeste ees võisteldes tuli aga isu hoobilt tagasi. «Tekkisid kohe ülevoolavad emotsioonid nii endal kui teistel. Peale seda sai lõplikult selgeks, et aeg on tagasi tulla,» märkis tippsportlane.
Kevin, sõitsite kolm hooaega Ameerikas maailma absoluutses tippseltskonnas, ent nüüd otsustasite, et USA peatükk saab läbi. Mis säärase otsuse tingis?
Peamine põhjus, miks otsustasin Euroopasse tagasi tulla, olid minu sealsed elamistingimused. Võistelda oli vägev, ent selleks, et rahaliselt välja tulla, pidin igal hooajal elama seitse kuud väikeses haagissuvilas.
Olin valmis kõike tegema minimaalselt, et saaksin USAs võistelda, ja seda ma ka tegin. Kui selleks tuli pool aastat pisikeses 12ruutmeetrises kuudis elada, siis polnud probleemi. Kuid kolme aastaga sai sellest isu täis, lausa väga täis.