Venemaa keskpank teatas kolmapäeval, et on esimest korda alustanud füüsilise kulla müümist oma reservidest osana rahandusministeeriumi operatsioonidest riigieelarve rahastamiseks.
See samm on edasiliikumine varasematest tehingutest, mis hõlmasid Riikliku Heaolufondi (NWF) kulda ja olid seni suures osas virtuaalsed. Nende tehingute käigus müüs valitsus kulda keskpangale, hoides kulla niimoodi ikkagi riigi reservides.
Vene keskpanga varad USA dollarites, eurodes ja teistes peamistes lääne valuutades on külmutatud osana lääne sanktsioonidest, mis kehtestati Venemaale seoses tema täiemahulise agressioonisõjaga Ukrainas, mis algas 2022. aastal.
2023. aastal jättis Venemaa dollari, euro ja teised lääne valuutad oma fiskaalreservide valuutakorvist välja. Nüüd hoitakse reserve Hiina jüaanides ja kullas, sihtosadega vastavalt 60 protsenti ja 40 protsenti.
“Jüaan ja kuld on NWF-i likviidsed varad. NWF-i likviidsete valuutavarade ostmine või müümine rublade eest eeldab keskpanga poolt samaväärse mahuga tehingute tegemist siseturul,” teatas keskpank.
Kulla globaalsete hindade tõusu tõttu on kulla käive siseturul kasvanud, mis on võimaldanud keskpangal kullatehinguid intensiivistada. Pank ei täpsustanud, millal tehingute mahtu suurendati.
Vene keskpank ei saa sanktsioonide tõttu rahvusvahelistelt turgudelt kulda osta. Kuigi Venemaa on Hiina järel maailma suuruselt teine kulla tootja, piiras siseturu madal likviidsus varem keskpanga võimet tegevust suurendada.
“Kuna siseturu kullaturu likviidsus on viimastel aastatel suurenenud, teostab keskpank samaväärseid tehinguid mitte ainult jüaanide ostmise ja müümise kaudu rublade eest, vaid osaliselt ka kulla ostmise ja müümise kaudu,” teatas keskpank kolmapäeval.
Venemaa kullavarud ületavad 2300 tonni, mis on suuruselt viies varu maailmas.
1. novembri seisuga ulatusid NWF-i likviidsed varad, mis koosnesid jüaanist ja kullast, 51,6 miljardi dollarini ehk 1,9 protsendini Venemaa prognoositavast sisemajanduse koguproduktist (SKP). Neid varasid saaks kasutada eelarvepuudujäägi katmiseks.
NWF-is on riigieelarve ülemäärastest naftatuludest pärinevad rublad, samal ajal kui keskpank tegeleb fondi jaoks kulla ja välisvaluuta tehingutega. See on müünud välisvaluutat ja kulda kogu 2025. aasta vältel.
NWF-i nimel hoitav välisvaluuta ja kuld on arvestatud keskpanga kulla- ja välisvaluutareservide osana, mis koos külmutatud varadega moodustasid ligi 720 miljardit dollarit, millest kulla osakaal oli üle 41 protsenti.
Enne Vene vägede täiemahulist sissetungi Ukrainasse oli Vene Heaolufondil 405,7 tonni kulda. Rahandusministeerium on sellest ajast alates müünud eelarvepuudujäägi katteks 57 protsenti ehk 232,6 tonni, mis tähendab 1. novembri seisuga oli fondil veel 173,1 tonni kulda.
NWF-i likviidsete varade kogumaht, sealhulgas kuld ja jüaan, on langenud 55 protsenti, ulatudes 51,6 miljardi dollarini.
Majandusteadlaste sõnul aitab kulla müük keskpangal süstida turule valuutat, et toetada rubla kurssi ja leevendada samal ajal survet jüaanivarudele.
“Kulla kasutamine hajutab survet turgude vahel ja säilitab reservide mitmekesisuse,” ütles Freedom Finance Globali analüütik Vladimir Tšernov.