Venemaa juhtkond on andnud võimutruudele meediaväljaannetele juhtnöörid, mille kohaselt tuleb järgmisel aastal jõustuvates maksutõusudes süüdistada lääneriike, et säästa režiimi juhti Vladimir Putinit kriitikast, kuna tema algatatud sõda Ukrainas on hakanud silmnähtavalt kahjustama majandust ja mõjutama ka tavaliste venelaste elu.
Väljaande Financial Times andmeil osalesid Venemaa presidendiadministratsiooni tippametnikud, sealhulgas sisepoliitika juht Sergei Kirijenko, vähemalt ühel kohtumisel, kus arutati, kuidas majandusraskuste süüd mujale veeretada. Kohtumised toimusid enne Venemaa uue eelarveseaduse vastuvõtmist, mis esitati septembri lõpus ja läbis neljapäeval kolmanda lugemise, ütlesid kaks aruteludega kursis olevat inimest lehele.
Uue eelarvega tõuseb aastavahetusel Venemaal käibemaksu määr 20 protsendilt 22 protsendile, mis on vastuolus Putini lubadusega mitte enne 2030. aastat makse tõsta.
Ühel kohtumisel, kus arutati, kuidas avalikkuse reaktsiooniga käibemaksutõusule toime tulla, osalesid ka riikliku meedia esindajad, kellele anti välja juhised, kuidas teemat kajastada.
Need näevad ette, et meedia peaks maksutõusu eest vastutuse panema lääneriikidele, väites, et nad ei ole Ukraina sõja rahumeelsest lahendamisest huvitatud, kirjutas FT, mis oli saanud võimaluse juhtnööride tekstiga tutvuda.
Suunistes soovitatakse kasutada ka väljendeid “Teie raha või teie elu?” koos fraasiga “miski pole tähtsam kui julgeolek”.
Neis nõuti ka, et käibemaksu-uudiste puhul tuleks vältida Putini isiklikku mainimist, samal ajal kui tuleks rõhutada eelarveseaduses sätestatud muude maksumuudatuste positiivseid aspekte – näiteks hasartmängufirmade kõrgemaid maksumäärasid.
Kohtumised lojaalsete meediaväljaannetega Kremlis ei ole ebatavalised, nagu ka juhised tundlike teemade käsitlemise kohta, ütlesid toimetajad, kes on aastate jooksul sellistel kohtumistel osalenud. Kuid üks neist märkis, et antud juhul oli kohtumine osa laiemast arutelude seeriast, mis on märk võimude kasvanud murest, tõdes FT.
“Nad on tõesti mures selle pärast, et [negatiivseid] asju ei õhutataks ja soovivad, et positiivset võimendataks,” lisas isik.
Kreml ei vastanud Financial Timesi kommentaaripalvele.
Nii ebapopulaarsete fiskaalotsuste langetamine, mis vajavad eraldi propagandakampaaniat teisitimõtlemise ohjeldamiseks, viitab sellele, et Kremli majanduslik manööverdamisruum väheneb, tõdes FT. See on teravas vastuolus sõja algusaastatega, mil rekordilised nafta- ja gaasitulud ning tugev majanduskasv võimaldasid Venemaal rahastada oma sõjalist kampaaniat Ukrainas ilma nähtavate ohverdusteta kodus.
Venemaa järgmise kolme aasta eelarve on nominaalselt tasakaalus, kusjuures tulud peaksid kasvama veidi kiiremini kui kulud. Tegelikud kulud on aga viimastel aastatel peaaegu alati ületanud planeeritud taset, mille tulemuseks on oodatust suurem puudujääk.
“Isegi kavandatud maksutõusudega ei tundu järgmise aasta eelarvekava realistlik,” ütles Janis Kluge, Venemaa majanduse ekspert Saksamaa Rahvusvaheliste ja Julgeolekuküsimuste Instituudist. “See eeldab sõjakulutuste olulist vähenemist, kuid kui sõda jätkub, pole see lihtsalt teostatav.”
Madalamad naftahinnad ja karmimad sanktsioonid Venemaa toornafta müügi suhtes on vähendanud Moskva energiatulusid, sundides seda rohkem lootma muudele tuludele.
Käibemaksutõus – teine otseste maksude tõus pärast täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal – on vaid üks meetmetest, mida Moskva on rakendanud aeglustuva majanduse rahastamiseks.
Teiste hulka kuuluvad väikeettevõtete maksusoodustuste vähendamine, IT-sektori maksude tõstmine, uute maksude kehtestamine tehnoloogia ja autode impordile, hasartmängufirmade maksude suurendamine ja välisagentideks kuulutatud isikute sissetulekute sihikule võtta. Kreml nimetab ametlikult välisagentideks oma kriitikuid.
Kremli juhised meediale, mis neid muudatusi kajastavad ja millest esmakordselt teatas sõltumatu Venemaa väljaanne Meduza, algavad soovitusega mitte teha eelarvest peateemat ja valmistuda inforünnaku vastu võitlemiseks, peamiselt seoses käibemaksuga, mis mõjutab kõiki kodanikke.
Meedia peaks selle asemel keskenduma vajadusele suurendada kaitsekulutusi rahuliku elu nimel, eriti arvestades Ukraina rünnakute sagenemist Venemaa territooriumil, soovitati juhistes.
Samuti soovitati narratiivi kujundada nii, et jääks mulje, nagu toetaks lääs Ukraina sõja pikendamist ja et lääne valitsused pooldaksid sotsiaalkulutuste kärpimist oma riikides kaitse tugevdamiseks.
Suunistes öeldi, et meediakanalid peaksid hoiduma Euroopa ja NATO juhtide militaristlike avalduste pilkamisest ning mitte seadma kahtluse alla nende kavatsuste tõsidust.
Veel soovitati näidata, et Venemaa valib erinevalt läänest pigem käibemaksu tõstmise kui peredele pakutava toetuse vähendamise või piirkondliku taristu arendamise piiramise. Selle sõnumi toetamiseks peaks meedia “laialdaselt tutvustama” juba tehtud taristuinvesteeringuid, demonstreerides uusi koole ja haiglaid ning edasise arengu plaane.