Kaskadöör Enar Tarmo, kes on kaasa teinud mitmetes Hollywoodi filmides, peab enda töö puhul olulisimaks meeskonnavahelist usaldust.
Sel nädalal esilinastus Eestis Hollywoodi märulifilm “Sisu. Teekond kättemaksuni”, mis on järg kultusfilmile “Sisu”. Valdavalt Eestis üles filmitud linateoses teeb teiste hulgas kaasa eestlasest kaskadöör Enar Tarmo, kes oli peategelast kehastava Jorma Tommila dublant.
“Ma võin lubada, et ega keegi mind seal ära ei tunne. Me ikkagi olime üsna sarnased,” märkis Tarmo “Ringvaates”. “Oli ka teine dublant Priit. Selle filmi puhul oli meid kaks, eelmise filmi puhul oli mingitel erinevatel põhjustel kümme.”
Tarmo ja Tommila sarnasus tekitas mõnikord võtteplatsil segadust. “Seda juhtus küll, et inimesed eemalt vaatavad, et miks Jorma on võtteplatsil, teda on alles tunni aja pärast vaja. Ja siis talle öeldakse, et see ei ole Jorma, see on üks teine mees,” muigas ta.
Tarmo sõnul põhineb kaskadööri töö usaldusel ja meeskonnatööl. “Seal on ju lõppkokkuvõttes mis iganes asja juures terve osakond inimesi, kes on seda ette valmistanud ja see on ka osaliselt kollektiivne töö. Me mõtleme, nuputame ja proovime, proovide käigus muudame asju – siin annaks seda paremini teha, siin annaks teist asja paremini teha,” kirjledas ta.
Värkse filmi kõige nõudlikumaks ülesandeks osutus stseen, kus Tarmo pidi rongis kukkuma läbi väikese luugi.
“Ma tegin seal tõenäoliselt oma karjääri kõige keerulisema kukkumise,” ütles ta. “Pidin läbi ühe luugi kukkuma, väga suur asi käes, ja kuna luugi kabariidid olid nii väiksed, siis ma pidin selle asjaga reaalselt läbi luugi mahtuma.”
Kuigi kaskadööritööga käivad kaasas füüsilised riskid, ütles Tarmo, et vigastused on enamasti välditavad. Küll aga tuli tal seekord ette olukord, kus ta sai rekvisiidiga vastu nina.
“Ma sain toruga vastu nina. Esimene AD jooksis siis minu juurde ja ütles, et me teeme seda kohe veel. Ütlesin, et anna mulle kolm minutit, ma pean verejooksu peatama. Ta jäi mind imelikult vaatama, et mis verejooksu. Ja siis ma sain pärast aru, et ta vaatas mind imelikult, sest ma olin juba üleni verine,” naeris kaskadöör.
Edasiste projektide kohta ütles Tarmo, et tööpakkumisi on, kuid tempo on varasemaga võrreldes aeglustunud.
“Kuidagi peale seda projekti järgnes vaikelu, võrreldes eelmise viie aastaga, kus tööd ja tegemist oli piisavalt palju. See aasta on olnud tagasihoidlik. Loodame, et järgmine aasta tuleb tihedam andmine,” sõnas ta.