Kõik algab heast sisust, erakordsetest ajakirjanikest ja armastatud väljaannetest. Nendele tuginevad kogu meie väärtuspakkumine ning Delfi Meedia avalik vundament – oleme oma sisu eest võitnud aastaid preemiaid, muutnud meie demokraatiat tugevamaks ning samal ajal sisu teise poolega pakkunud lõõgastust ja meelelahutust.
Kiirus ja kiire reageerimine on meie DNA kõige olulisem osa. Sellele on aastate jooksul ehitatud kogu meie ülejäänud ajakirjanduslik maailm.
Delfi Meedia toimetus ja juhtkond on üksmeelsed ega asu teineteist kritiseerima, kui näitame peremudelit, mis koosneb kahest isast või emast. Need pered on meie ühiskonna täieõiguslik osa ja nende alandamine ei kuulu meie komberuumi.
Me usume teadlasi ega pea intellektuaale idiootideks. Kui meil tekib nende teadmiste kohta kõhklusi ja kahtlusi, siis väljendame seda rahumeelselt. Armastame debatti ja vaidlemist, mõnikord ka teadlikku irriteerimist, tahame vaidlustes alati esile tuua kõik osalised ja argumendid.
Meie juures saab iga Eesti spordisõber piisava annuse spordistriime: oleme Eesti meeste korvpalli- ja võrkpalliliiga striimipartner, toome igal hooajal fännideni üle paarisaja matši, lisaks Eesti kergejõustiku olulisemad võistlused. Aastas kokku pakume lugejatele mitusada otseülekannet.
Oleme viimased viis aastat tootnud ka dokumentaalfilme. Alustasime 2021. aastal riigikogu legendaarsest esimehest Ülo Nugisest ja seejärel oleme keskendunud spordidokkidele. Meie portfellis on dokumentaalid Paul Kerese, Lõvide vapra jalgpallimeeskonna ja Eesti sportlaste karjääri muutnud vigastuste kohta. Äsja valmis meie viimane dokk, „Kindral“ –skandaalsest suusatreenerist Mati Alaverist –, mis jõuab Delfi vaatajateni veebruarist.
Üks meie trumpe on Delfi Meedia arhiiv. Kõigi meie väljaannete ajalooline sisu on taaskasutatav, -leitav ja -loetav. See on nagu Eesti ajakirjanduse lühiajalugu, mis on meile nii lähedal ja kättesaadav. Kui Delfi Meedias avaldatakse iga päev 200–300 lugu, siis iga päev loetakse koguni umbes 7000 lugu.
Oleme väga uhked oma eetikakoodeksi üle, mis seab meie tegevusele selged ja karmid raamid. Dokument sündis Delfi Meedia kollektiivi ühise pingutuse tulemusena ja on toimetustes kujunenud igapäevaseks lektüüriks, mida tihti sirvitakse, tsiteeritakse, tõlgendatakse ja mille järgi ka joondutakse.
Meie kaubamärgid on meie uhkus ja Delfi maailma laienemise eliksiir. Aastate jooksul on Delfiga liitunud Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht, Maaleht, Maakodu, Kroonika, Eesti Naine, Oma Maitse, Pere ja Kodu, Anne & Stiil, Tervis Pluss ning LP. Nende väljaannete lugude seast peaks iga lugeja leidma oma tujule ja ootustele vastava artikli.
Delfi Meedia väljaanded on 11 aastat valinud Eesti kõige mõjukamaid inimesi, 2025. aasta TIPP-100 ilmub 28. novembril LPs ja Delfis. Sel aastal muutus nende valimine suurel määral: valijateks polnud meie ajakirjanikud, vaid eelmise aasta mõjukad.
Delfi Meedia uuriv toimetus veab, korraldab ja loob maailmatasemel uurivat sisu, mis paljastab Kremli salaplaane, Vene mõjutustegevust Euroopas ja rahapesu telgitaguseid. Holger Roonemaa juhitud tiim on võitnud Bonnieri preemiaid, mis antakse Eesti parimatele uurivatele ajakirjanikele.
Ukraina sõja kajastamine on meie missioon, oleme selle kajastamisele ja mõtestamisele pühendunud täiemahulise sõja esimesest tunnist. Meie kaks rubriiki – Eesti Ekspressi „Sõjapäevik“ ja Eesti Päevalehe „Sõjaraport“ – on ilmunud 2022. aasta 24. veebruarist. Meie ajakirjanik Roman Starapopov on 2022. aastast viibinud Ukrainas üle 350 päeva, ta on näinud sõjakoledusi ja sõja halastamatust, ta on toonud lugejateni lugusid nii sõdurite, pantvangide, poliitikute kui ka tavakodanikega. Ta on valitud ka Eesti aasta ajakirjanikuks. Ja Ukrainas on ta praegugi, mil tähistame Delfi sünnipäeva.
Oleme võtnud endale kohustuse olla kohal kõikjal üle maailma, kus toimub meie lugejate jaoks midagi põnevat ja olulist – olgu need Ukraina sõda, Trumpi ja Putini tippkohtumine Alaskal, Euroopa Liidu riigipeade kohtumised Brüsselis, WRC rallide kõik etapid, Eesti pallimängukoondiste väliskohtumised, Eurovision, ägedad eestlased üle maailma jne. Me toome maailma kõigile lugejatele koju kätte.
Meie juures on võimalik lugeda ka Läti ja Leedu Delfi olulisemaid lugusid ning nende riikide tähtsamaid uudiseid, aga ka veidrusi, draamat ja edulugusid. Kuigi Läti ja Leedu on meie naabrid ning meile lähedal, teame neist ikkagi väga vähe. Püüame seda tühimikku täita.
Uuriva toimetuse hulka kuulub ka faktikontrolli üksus, kes tegeleb sotsiaalmeedias levivate suuremate valede ja provokatsioonide ümberlükkamisega, et valeinfo asenduks tõega.
Meil on reporterid ka Narvas, linnas, mis on saanud Euroopas kurikuulsaks lausega „Kas Narva on järgmine?“. Selle küsimuse all peetakse silmas Venemaa provokatsioone või midagi traagilisemat… Kuigi Narva poliitika on kirju ja vastuoluline, kohati lausa arusaamatu, on seda enam meie kohustus tõlkida kasvavas ja süvenevas tempos Narvat ülejäänud Eestile.
Meie Retseptiveeb on vaikne ja maitsev vaheldus kõigile neile, kes otsivad kulinaarset väljapääsu mitte kunagi lõppevast uudisvoost ja üllatusi täis maailmast.
Meie enda ajakirjanike ridasid täiendavad kolumnistid, kes kindla regulaarsusega kirjutavad teemadel, milles nad on ülekaalukalt parimad. Rahvusvahelisest poliitikast ja julgeolekust kirjutab Edward Lucas, majandustrendidest Mihkel Nestor, meediaanalüüse teeb Marju Himma jne. Teatriarvustuste autorite rida on pikk, väärikas ja omanäoline.
Ajakirjandus pole ammu enam pelgalt sõna, pilt või heli. Moodsal ajal tuleb sisu esitada teisiti, nii, et visuaalne või interaktiivne lahendus trumpab üle tuhat sõna või mõtet. Oleme sel üha areneval teekonnal pakkunud meie lugejatele lahendusi, mis jäävad meelde ja meelitavad neid ka tagasi.
Delfi Tasku on meie podcast’ide pesa, koht, kus saab kuulata taskuhäälingusaateid spordist meelelahutuseni, sekka ka raamatuid, persooniintervjuusid, meditsiinisaateid ja maailmasündmuste mõtestamist. Valikut on rohkem kui ööpäevas tunde ja hea uudis on see, et lähiajal astub ka Delfi Tasku oma funktsionaalsusega uuele tasemele.
Oleme varsti juba üle kümne aasta meedia kirjastamise kõrval korraldanud suurejoonelisi üritusi – olgu need Arvo Pärdi muusika kontserdid või teatrilavastused Lennart Merist, Konstantin Pätsist või Reformierakonna tõusust ja langusest. Igal Delfi Meedia lugejal ja tellijal on võimalik esimesena neist sündmustest teada saada ja soovi korral ka parim piletivalik teha.
Me saame igal hetkel lubada lugejatele tasakaalu – kui kibedad sõja- ja poliitikauudised väsitavad ning majanduslangusest enam lugeda ei suuda, siis on võimalik avada lood.ee avar maailm, kus pakuvad teisi värve ja atmosfääri Eesti Naine, Anne & Stiil, Oma Maitse, Maakodu, Tervis Pluss ning Pere ja Kodu. See on põgenemine päriselu teise serva.
Keerulisel ajal vajame kõik huumorit ja itsitamist – seda pakuvad meie lugejatele Andrus Kivirähk iga nädal LPs ja Delfis ning Eesti Ekspressi ajalooline Kranaat. Seal on nalju, mis vaatavad lugejatele kohe näkku, samas ka detaile, mis on peidetud ridade vahele.
Ja muidugi noored – nende nimel me võitleme ning neile me ehitame tuleviku Delfit (ja Eestit). Noortele oleme loonud mitu formaati ja üha enam loome neid ka edaspidi. Muusikasaade „Kruvib või ei kruvi“ on hitt, mis alustas äsja taas. Kohalike valimiste eel tehtud sari „Ainult 16+“ tõi noori mitu sammu poliitikale lähemale.
Kroonika on Delfi maailma lahutamatu osa, mille kohta osa inimestest tavatseb öelda: oi, seda ma ei loe… Aga kui vaadata loetavuse statistikat, siis on selge, et Kroonikat loeb pool Eestit. Õigesti teevad – meelelahutus on osa meie elust, ka nende elust, kes ei julge seda endale tunnistada.
Kui eelnevast on vähe ja sa küsid endalt, miks ikkagi Delfit lugeda ja tellida, siis vastus on tegelikult lihtne: sa saad ühest kohast kõik, et olla täisväärtuslik ühiskonna liige, kes on informeeritud, teadlik ja ühtlasi lahutatud meelega.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (127)