Theatrumi juhi Lembit Petersoni sõnul on kultuuriministeeriumilt tegevustoetuseta jäämine ja sellega kaasnenud arutelud aidanud teatril paremini endasse vaadata, et oma tegevust korrigeerida ja parandada.
Viimastel nädalatel Theatrumi ümber puhkenud arutelu on toonud tähelepanu Eesti etendusasutuste rahastamisele laiemalt. Teatril jäi tänavuses taotlusvoorus riiklik tegevustoetus saamata ka pärast vastuväidete esitamist, kuid kultuuriminister Heidy Purga otsustas rahvuskultuuriliselt Theatrumile määrata üle 249 000 euro suuruse ühekordse üleminekutoetuse.
“Vikehommiku” intervjuu Lembit Petersoniga salvestati enne ministeeriumi lõplikku otsust, kuid Petersoni sõnul on viimaste nädalate olukord näidanud, et praegune hindamismudel vajab läbimõtlemist.
“Süsteem tuleks üle vaadata”
Peterson kirjeldas, et iga-aastane taotlusvoor on niigi pingeline, kuid seekordne protsess on olnud erakordselt keeruline kogu teatrile. Samas tõi ta välja, et olukord on pannud Theatrumi tegevuse ja valikud uuesti läbi mõtlema.
“Ehk selgitab see meie endi jaoks üht-teist, aitab paremini sisse endasse vaadata, oma tegevust korrigeerida ja parandada,” lausus ta.
Petersoni hinnangul ei puuduta probleemid üksnes Theatrumit, vaid kogu Eesti teatrivälja. Ta ütles, et viimastel nädalatel kasvanud avalik tähelepanu on märgiks, et rahastusmudel ei arvesta piisavalt loominguliste vormide eripärasid. “See süsteem tuleks üle vaadata ja selles on väga paljud ühel meelel,” sõnas ta.
Petersoni sõnul näitab ka Theatrumile kogutud enam kui 3000 toetusallkirja, et ühiskonnas oodatakse õiglasemat lahendust.
Peterson ütles, et viimaste nädalate suur avalik ja kogukondlik toetus on olnud nende jaoks liigutav. “See on väga-väga rõõmustav ja kinnitav. Ma olen südamest tänulik selle tähelepanu ja toetuse eest,” sõnas ta.
Detsembri alguses esietendub nobelist Jon Fosse “Näitemäng”
Lisaks rahastusaruteludele valmistub Theatrum esietendama uut lavastust “Näitemäng”, mille autor on norrakas Jonn Fosse. Petersonil on Fosse loominguga pikaajaline side ja see on tema kolmas Fosse tõlgendus.
Peterson kohtus Fossega esimest korda 2011. aastal. “See vestlus oli meil viietunnine. See oli tõesti meeldejääv.”
Kui Fosse pälvis 2023. aastal Nobeli kirjanduspreemia, taastasid nad taas kirjavahetuse. Fosse saatis Petersonile kolm värsket näidendit, millest “Näitemäng” jõudis kiirelt proovisaali.
Petersoni sõnul kõneleb Fosse oma tekstides vaikuse ja pauside kaudu, kuid tema uuemates tekstides on Petersoni hinnangul rohkem kergust ja huumorit. “Ta ise imestab ka, et tal on tulnud mingisugune teistsugune kergus sisse,” märkis lavastaja.
“Näitemäng” seostub Petersoni sõnul eksistentsiaalsete ootuse teemadega ning kannab paralleele nii Becketti kui ka Maeterlincki dramaturgiaga. “Üldiselt mõlemad näited käsitlevad ootuse seisundit,” avas lavastaja.
Kuigi näidendis on hetki, kus publiku rolli puudutatakse, märkis Peterson, et kedagi ei asetata ebamugavasse olukorda. “Ma ei hoiataks kedagi saali tulemast, et temaga midagi hirmsat juhtuks. Seda kindlasti ei juhtu,” ütles ta.
Peterson tõi paralleele antiikteatriga, kus publik viibis samas ruumis näitlejatega ja jagas mõtteprotsessi: “Fosse loob omamoodi ruumi, kuhu inimene saab tulla ilma et teda survestataks.”
Peterson kinnitas, et uus lavastus jõuab rahvani plaanipäraselt 2. detsembril.
Lavastuses mängivad Anneli Tuulik, Helvin Kaljula, Marius Peterson, Maria Teresa Kalmet, Jonathan Peterson, Tarmo Song ja Maria Peterson. Lavakujunduse loob Kalju-Karl Kivi, valguskujunduse Leon Allik ja produtsendina töötab Janne Jakobson.