Kaader filmist: pisarakriimuline Emma istub voodil ja räägib kaamerasse: „Ma ei tundnud enam midagi. Hakkasin tunnet otsima endale haiget tehes. Teadsin, et olen väike emme, ütlesin alati koju minnes, et mu lapsed ootavad. Psühholoog küsis lõpuks: kas sul polnud kordagi seda tunnet, et kus on sinu lapsepõlv, kui pidid olema keegi teine, kuigi oled laps?“
