Kui enamik elusorganisme sureb kosmoses sekunditega, siis üks tilluke samblaliik on suutnud seda ohtlikku kosmilist tühjus trotsida. Teadlased kinnitasid selle eosed üheksaks kuuks Rahvusvahelise Kosmosejaama välisseinale ja jäid tulemusi nähes sõnatuks: suur hulk neist olid jätkuvalt idanemisvõimelised. Mis teeb need samblarakkudest koosnevad struktuurid sedavõrd sitkeks? Kas selline vastupidavus võib meid viia lähemale teiste planeetide elustamisele? Läbi miljoneid aastaid kujunenud mehhanismid on andnud sellele taimele ellujäämise tööriistad, millest meil veel täielikku arusaamist ei ole.
