Krista (täisnimi toimetusele teada) müüs oma Tallinnas asuva korteri maha 2024. aasta märtsis. Tänavu oktoobri viimasel päeval laekus talle aga kiri Swedbank P&C Insurance’ilt, milles nõuti 2500 euro tasumist seoses 17. detsembril 2023 ehk ligi kaks aastat tagasi alumisele korrusele tekitatud veekahjustusega.
Iseenesest polnud veelekkes eestiaegse maja pööningukorrusele ehitatud korteris midagi üllatuslikku: katusega oli majas olnud muresid korduvalt, sest madala pööningu vale soojustamise tõttu tekkis teatud ilmaga pleki alla kondensvett, mis eri aegadel ja kohtades end laes plekkidena näitas.
“Katust ja -alust tehti mitu korda ümber, ühistu maksis, probleem nagu vähenes, kuid ei kadunud. Kahel korral tellisime oma korterisse laevärvija, et veekahjustuse plekke siluda ja lagi jälle ilusaks saada,” meenutas Krista elukaaslane.
Ka kindlustusfirma nõude aluseks olnud juhtum on Kristal meeles. Alumise naabri veekahjustuse tõttu käidi toona koos ühistu esindajaga Krista korterit uurimas, kuid kuskilt leket ega niiskuse päritolu ei tuvastatud. Altnaabri fotod kahjustustest viitasid välisseinale ja -nurgale ning ülemise korruse vannituba asus hoopis korteri keskel, mitte kahjustuse kohal.
Kui Swedbank P&C Insurance tänavu oktoobris Kristale kahjunõude esitas, päris Krista kindlustusfirmalt aru, kuidas on tema endine korter alles nüüd, ligi kaks aastat pärast juhtunut, kahju põhjustajaks arvatud ja talle tagasinõue esitatud.
Swedbanki kindlustuselt saadud vastus oli resoluutne: kuna Krista endine korter asub vahetult veekahju saanud korteri kohal ja ühtlasi hoone viimasel korrusel, “siis võib tõsikindlalt väita, et veekahju sai alguse teile kuuluvast korterist.”
Kristale sellest selgitusest ei piisanud. Ta kirjutas Swedbanki kindlustusele, et fotodelt nähtuv kahjustus pidanuks kindlasti olema ka tema korteris tuvastatav, kuid millestki sellisest teda ei teavitatud. Kui ühistu toona, viis päeva pärast alumise naabri kahjustuse teket olukorda vaatamas käis, ei nähtunud Krista korteris samuti midagi kahtlast.
Peamiseks kitsaskohaks pidas Krista siiski kahjunõude aegumist. Kõik need aastad, mil ta korterit omas, oli see kindlustatud Ergo kindlustuses ning kindlustuskate puudutas ka teistele korteritele sündivat kahjut. Seejuures kehtis kindlustus veel pool aastat pärast viimast kindlustusega kaetud kuud ehk lõppes alles eelmise aasta septembris. Swedbanki kindlustusel läks aga pärast kahjujuhtumit nõude esitamiseni aega ligi kaks aastat.
“See erakordselt pikk viivitus on teinud võimatuks ennast selliste nõuete vastu kindlustada, sest antud korter ei kuulu enam mulle juba enam kui 1,5 aastat,” tõi Krista kindlustusseltsile saadetud kirjas välja.
Kindlustusfirma viivituses süüd ei näe
Kindlustusfirma oma nõudest siiski ei taganenud. Nimelt ütles Swedbank P&C Insurance’i esindaja, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kolme aasta jooksul alates ajast, mil kahju tekkis ja oli teada kahju põhjustanud isik.
“Swedbank P&C Insurance AS on tagasinõude esitamisel lähtunud seaduses sätestatud tähtaegadest ning juhul kui teie ei ole rahul oma kindlustusandja eritingimustega, siis on teil õigus vaidlustada oma kindlustusandja kahju hüvitamise keelduv otsus,” teatas Swedbank Kristale.
Swedbanki kodukindlustuse valdkonnajuht Sandra Dõba ütles ERR-ile, et kahjukannataja nõue kahju põhjustaja vastu läheb kindlustusandjale üle alles pärast seda, kui kahju on hüvitatud. Temagi kinnitas, et kindlustusandjal on selle nõude esitamiseks aega maksimaalselt kolm aastat.
“Millal nõue ajaliselt esitatakse, oleneb igakordselt kindlustusandja sisemisest töökorraldusest, kuna kindlustusandja peamine eesmärk ei ole mitte tagasinõuete esitamine, vaid tagada oma klientidele võimalikult kiire kahjukäsitluse teenus,” lausus Dõba.
Kui palju nõude esitamiseni aega kulub, sõltub tema sõnul konkreetse juhtumi asjaolude väljaselgitamisest.
“Praktikas esineb juhtumeid, kus kahju täielik ulatus või selle põhjus selgub alles hilisemate ekspertiiside või täiendavate tööde käigus. Üldjuhul jääb regressinõuete esitamise tavapärane periood 1,5 kuni kahe aasta vahele,” sõnas Dõba. “Kindlustusandja ei viivita nõuete esitamisega ilma mõjuva põhjuseta ning püüab menetluse alati viia lõpule esimesel võimalusel.”
Swedbanki kodukindlustuse valdkonnajuht lisas, et kindlustusandja menetleb tagasinõudeid võimalikult kiiresti, kuid ei saa välistada, et mõni nõue esitatakse ka siis, kui nõude aegumistähtaeg on lähedal.
“Eeltoodu osas ei käitu kindlustusandja kuidagi valesti, sest nõuete esitamise aegumistähtaeg tuleb seadusest. Nõuete hilisem esitamine on kindlustusandja risk, kuivõrd aastate pärast võib olla nõude aluseks olevaid asjaolusid keeruline tõendada,” ütles Dõba.
Väidetav kahju põhjustaja peab ise oma süütust tõendama
Juhtumid, kus regressinõue esitatakse alles aasta, kahe või seaduses lubatud kolme aasta möödudes, tulenevad tema sõnul reeglina kahju asjaolude hilisemast tuvastamisest. Korteriomanik saab end niisuguste nõuete eest kaitsta vastutuskindlustust sisaldava kodukindlustuse abil.
“Reeglina katab kindlustusleping sellised kahjud, mis toimusid kindlustusperioodi ajal ja asjaolu, et leping hiljem lõpetatakse, ei tähenda, et kindlustuskaitse puuduks ajal, mil kindlustusleping veel kehtis,” lausus Dõba. “Kindlasti tasub iga kord nii kahju kannatanud isikul kui ka korteriomanikul, kelle korterist kahju alguse sai, fikseerida juhtumi asjaolud kirjalikult ja lekkekoht fotodel jäädvustada. Abi on ka korteriühistu esindaja kaasamisest.”
Krista tõdes, et küllap olid kindlustuskaitse kehtivuse aeg ja tingimused kindlustuslepingus väikses kirjas ka esitatud, kuid ta ei süvenenud sellesse, sest ei osanud arvata, et rohkem kui aasta pärast kindlustuse lõpetamist oleks tal kahjunõude tarbeks katet tarvis.
Krista uuris Swedbankilt, kuidas on tõendatud, et vesi üleüldse pärines tema korterist ning sai vastuseks: “kohtud on asunud seisukohale,
et kui tõendatud on vee jooksmine laest/ülevalt ja see on ka kahju
tekitanud, siis pöördub tõendamise koormis ümber selliselt, et ülemise
korteri omanik peab ise tõendama, et tema korterist veekahju alguse ei
saanud või kahju eest vastutab keegi teine.”
Swedbanki kindlustuse esindaja lisas, et selliseks tõendiks ei saa olla paljasõnaline väide, et kõik on kuiv ja midagi toimunud ei ole.
Krista peab siiski tõenäoliseks, et arvestades maja katusega varemgi korduvalt ette tulnud muresid, on pigem tõenäoline, et vesi pärines neist kõrgemalt. Paraku nad enam seda tõendada ei saa, sest pole enam omanikud ja praeguseks on korter kapitaalselt ümber ehitatud.
“Samas võis ju vesi tulla hoopis teisest, meie naaberkorterist – hilisem meie korteri ostja –, aga tema vastu nõuet ei esitatud,” nentis Krista elukaaslane.
Ergo: aastaid hiljem ei saa enam tõendeid koguda
Ergo kodukindlustuslepingutes, sealhulgas selles sisalduva vastutuskindlustuse kaitse tüüptingimustes on tavapäraselt nõuete esitamise perioodiks üks aasta pärast kindlustusperioodi lõppu, ütles Ergo vastutuskindlustuse tootejuht Aune Pärn.
“Vajadusel oleme olnud nõus nõuete esitamise perioodi pikendama kolme aastani. Selleks on kindlustusvõtjal võimalus avaldada soovi enne kindlustuslepingu sõlmimist,” lisas Pärn.
Pärna sõnul on ettevõte kokku leppinud, et kui kindlustusvõtja õigel ajal kahjust või võimalikest asjaoludest teada annab ja nad on saanud võimaliku kahju ulatust hinnata, siis on nad hüvitanud ka hilisemad tõendatud nõuded, kui need pole seaduse järgi aegunud.
Pärn viitas võlaõigusseadusele, mis näeb ette, et asjaoludest, mille tagajärjeks võib olla kindlustusjuhtum või korteriomaniku vastu nõude esitamine, tuleb kindlustusandjale teatada ühe nädala jooksul alates ajast, mil ta nõudest teada sai. Varajane teavitamine võimaldab kiiresti tegutseda ja tagada õiglane kahjukäsitlus.
Kui kindlustusseltsi teavitatakse juhtumist aastaid hiljem, ei saa nad enam tõendeid koguda ega asjaolusid välja selgitada, märkis Pärn. Sealhulgas ei saa kindlustuspakkuja kindlaks teha sedagi, kas kahju üldse tekkis või millises ulatuses.
Ergo esindaja tõi välja, et kui kindlustusselts saab teise kindlustusseltsi tagasinõude, siis ei ole seal reeglina piisavalt informatsiooni, sest näiteks veekahju korral vaatab varakindlustusselts kahjustunud objekti üle enda seisukohalt ehk uurib korterit, kus tekkis veekahju, mis kuuluks hüvitamisele varakindlustuslepingu alusel.
“Seega hinnatakse kahjuobjekti seisukorda, kahju ulatust eelkõige varakindlustuse seisukohalt. Võimalikku kahju naaberkorterile reeglina ei hinnata või hinnatakse pealiskaudselt,” lausus Pärn.
Kuna Krista juhtumi puhul ühistu esialgu tema korterit kahju põhjustajaks ei pidanud, ei ole tal sellest teadmisest tagantjärele enam abi.
Sellise juhtumi puhul ei saa reeglina aidata ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet. Ameti tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi juhataja Veiko Kopamees selgitas, et üldjuhul ei lahendata kahju hüvitamise, sealhulgas kindlustusandjate nõudeid kolmandate isikute vastu tarbijavaidlustena, sest need ei tulene võlaõiguslikust tarbijalepingust.
“Kõiki asjaolusid teadmata ei ole võimalik hinnata, kes ja millises ulatuses väidetava kahju eest vastutab, kuid nõuete üldine aegumistähtaeg on erinev, olles kolm, viis või teatud juhtudel ka kümme aastat, sõltuvalt nõudest,” ütles Kopamees konkreetse juhtumi kohta. Ta lisas, et pooltevahelise vaidluse korral peab nõude esitaja oma nõuet põhistama ja tõendama.