Kuna Eestisse rajatakse lähiaastatel mitmeid uusi gaasielektrijaamu, siis on võrguettevõttel Elering vaja veel paarkümmend aastat töös hoida ka Narva ja Värska suunalist 50 aastat vana gaasitorustikku. Gaasitorustiku eluea pikendamine läheb Eleringi hinnangul järgmisel viiel aastal maksma umbes 40 miljonit eurot, mis on plaanis katta võrgutasudega.
Eleringi sagedusreservide hanke tulemusel lisandub järgnevatel aastatel Eesti energiasüsteemi umbes 200 megavati ulatuses uusi gaasielektrijaamu. Gaasielektrijaamad kui juhitavad võimsused on vajalikud, et tagada elektrivõrgu stabiilsus, eriti arvestades tulevikku, kus põlevkivielektrijaamade eluiga praeguste plaanide kohaselt ühel hetkel lõpeb.
Uued gaasielektrijaamad annavad uue mõtte ka Eesti gaasivõrgule, eeskätt Narva ja Värska suunalisele gaasitorustikule. Need on suunad, kust veel mõned aastat tagasi voolas Eestisse odav Vene maagaas, kuid mis praeguseks on saanud tupikteedeks.
Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja rääkis, et nüüd, kus Eestisse on lisandumas täiendavad gaasielektrijaamad, on riigil selge vajadus hoida gaasivõrku nendes suundades üleval vähemalt 2050. aastani.
Narva ja Värska suunaline torustik on keskmiselt 50 aastat vana, mõnel lõigul isegi rohkem. Gaasivõrgu planeeritud eluiga jääbki Kebja sõnul tavaliselt sinna 50-60 aasta juurde.
“Ühelt poolt ongi nüüd keeruline väljakutse mitte üle investeerida, aga teiselt poolt ka mitte alainvesteerida,” märkis Kebja.
Veel mõni aasta tagasi arutati, kas vahetada ehk kogu idasuunaline gaasitorustik välja, et pikendada niiviisi torustiku eluiga veel 60 aasta võrra. Kebja sõnul piirdutakse nüüd aga väikemate investeeringutega, et pikendada vananeva gaasivõrgu eluiga ligikaudu 2050. aastani.
“Me teeme selleks kõik endast oleneva, et seda gaasivõrgu eluiga võimalikult mõistlike meetmetega siis pikendada orienteeruvalt 2050. aastani,” ütles Reigo Kebja.
Eleringi praeguse prognoosi kohaselt eeldab Tallinna-Narva ja Tallinna-Värska gaasitorustiku korrashoid 2050. aastani umbes 130 miljoni euro suurust investeeringut. Järgmise viie aasta jooksul on nii-öelda tupiktorustikku plaanitud investeerida aga umbes 40 miljonit eurot.
Gaasivõrgu eluea pikendamiseks tehakse Narva ja Värska suunal täiendavat diagnostikat, et saada täpsem ülevaade, millises olukorras iga trassilõik on.
Piisavalt heas seisukorras lõikudel isoleeritakse torustikku täiendavalt, et vananemisprotsessi edasi lükata või peatada. Vajadusel tehakse lõikudel lokaalseid parandusi, teatud lõikudes tuleb aga torustik siiski ka kilomeetrite ulatuses välja vahetada.
Kui Eestisse sellises mahus uusi gaasielektrijaamu ei lisanduks, siis ei oleks Kebja sõnul tingimata nii kindel, kas vana gaasitorustikku oleks mõtet kümnete miljonite eurode eest 2050. aastani töökorras hoida.
Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk arutles veel kaks aastat tagasi https://www.err.ee/1609253985/elering-tuleb-otsustada-kas-narva-ja-varska-suunas-on-gaasitoru-vaja , kas Narva ning läbi Tartu Värskasse suunduvatel gaasitorudel on ikka tulevikku või mitte.
Elering soovib võrgutasu arvestada võimsuse, mitte mahu järgi
Kebja sõnul on täiendavad investeeringud gaasivõrku plaanis katta osaliselt tänasest võrgutasust. Järgmisel aastal gaasi võrgutasu plaanis tõsta ei ole, edasi on tulevik lahtine.
Teine ja tähtsamgi osa võrrandist on aga see, et Elering soovib koostöös konkurentsiameti ja turuosalistega muuta gaasivõrgutasude arvestamise loogikat, minnes üle praeguselt mahupõhiselt tasult võimsuspõhisele võrgutasule.
Nimelt on praegu gaasivõrgus kehtinud mahupõhine tasu, mis sobib eeskätt tarbijatele, kes tarbivad gaasi pika perioodi jooksul, näiteks aasta ringi või kogu talveperioodi.
Uued gaasielektrijaamad vajavad aga suurt gaasimahtu vaid lühikest aega, näiteks siis kui on külm ilm, tuult ei ole ja päike ka ei paista. Kebja sõnul on sellisel juhul vajalik ka vastav torude suurus ja gaasirõhk.
“Ehk siis see toru, mis gaasielektrijaamani läheb, peab olema võrdlemisi suur ja selles torus olev gaasirõhk täpselt samamoodi. See tänane gaasivõrgu tariif seda olemuslikult ei toeta,” selgitas Kebja.
Kui muuta gaasivõrgu tariif võimsuspõhiseks, siis aitab see Kebja sõnul leevendada ka vananeva gaasivõrgu pikaajaliste investeeringute mõju gaasitariifile.
Eleringi juhatuse liige ütles, et kui muuta võrgutasu arvestamise põhimõtet, siis ei tohiks tulevikus võrgutasu tõstmise mastaap ka väga suur olla.