Eesti raamatu aastal heidavad eri valdkondades tegutsevad inimesed ERR-i kultuuriportaalis pilgu teostele, mis on nende elu muutnud. Ajakirjanik, sisulooja ja kahe raamatu autor Heelia Sillamaa tutvustab Ellen Niidu raamatut “Suur maalritöö”.

Olen alati olnud eesti kirjanduse austaja ja tundub pea võimatu otsustada, milline teos neist kõigist võiks olla see, mis on minu elus kõige suuremat rolli mänginud. Igal teosel on olnud erinevates eluetappides minu maailmapildi kujunemisel oluline roll. 

Täna, kahe väikse poisi emana, liiguvad aga mõtted esmajoones sinna, kust kõik alguse saab. Lapsepõlve. Esimene raamat, mida oma lapsepõlvest eredalt mäletan, on Ellen Niidu “Suur maalritöö”. Minu jaoks oli tegemist tõelise rariteediga, sest seda sai lugeda vaid vanaema juures. Isegi koju kaasa ei lubatud seda võtta! Ise me ei osanud õega seda muidugi õieti lugedagi ja nii pidid vanemad seda meile muudkui kordamööda ette lugema.

Vanemate jaoks oli see täielik müsteerium, kuidas üks lugu meid niimoodi köita suudab. Meie märkasime selles loos aga seda, millele täiskasvanud ise tähelepanu ei pööranud. Seda, kuidas just selle loo ettelugemisest ei proovinud isa kunagi kõrvale hiilida. Seda, kuidas just seda raamatut luges ta meile eriti ilmekalt ette. Seda, kuidas tema silmad särasid kõige eredamalt just seda lugu jutustades. See oli silmnähtavalt tema lemmiklugu! Ja see tegi sellest ka meie lemmikloo. 

Lugemispisik on nakkav ja tänasel päeval on selle jagamine olulisem kui kunagi varem. Isegi kui üldse ei viitsi ja Youtube’is on ka miljon toredat lugu koos lõbusa videoga olemas. Ükskõik kui suured ja säravad need Youtube’i tegelaste silmad ka ei oleks, oma vanemate silmi ja häält ei suuda asendada miski. Ja ei tohikski. 

Raamatud on mulle elu jooksul andnud rohkem kui küsida oskaks. Seda enam proovin jääda kannatlikuks, kui lapsed soovivad ühe õhtu jooksul juba kümnes kord järjest sama lugu kuulata. Kui tuleb tunne, et ei viitsi, tuletan endale “Suurt maalritööd” meelde. Seda nii sügavamas isiklikus kui ka kõige lihtsamas ja lõbusamas – “Ei ole mõtet halada!” – võtmes.