“Kui keegi tahab teada, mida on Eestis imetlusväärset peale Arvo Pärdi ja meie suurepäraste dirigentide, siis ütleksin, et Eesti teadlased. Me kõik koos oleme korda saatnud täieliku maailmaime,” ütleb Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor ja akadeemik Jüri Allik. Ta peab silmas Eesti jõudsalt kasvanud teadusjõukust ehk seda, kui mõjukad on Eesti teadlaste avaldatud uuringud.

“Eestist on viimase 11 aasta jooksul saanud teadusjõukuselt kolmas riik maailmas. Meist ees on vaid Island ja Singapur.”

Koos Warwicki ja Tallinna Ülikooli professor Anu Realo ja Teaduste Akadeemia presidendi Mart Saarmaga võttis ta Eesti teadusjõukuse lähema luubi alla. Selleks kasutasid nad ühte maailma suurimat teaduse andmebaasi Web of Science (WoS), millest olulise teaduse otsingumootor ehk Essential Science Indicators (ESI) sõelub välja mõjukama poole kõige maailma teadusest. Töö autorid vaatasid ESI-st, kui palju on viidatud Eesti teadlaste osalusel aastatel 2014–2024 valminud teadusartkleid. “Selgub, et Eestist on viimase 11 aasta jooksul saanud teadusjõukuselt kolmas riik maailmas. Meist ees on vaid Island ja Singapur,” toob Allik välja.

Tippude tipp

Uuringu tulemus on Jüri Alliku hinnangul heas mõttes hullumeelne. “Eesti autoriga või kaasautorsuses kirjutatud artikleid viidatakse 80 protsenti rohkem kui maailma tippriikide juhtrühmas keskmiselt,” osutab ta.

Kui WoS-i andmebaasis on üle 80 miljoni teadusartikli, siis ESI otsingumootor valib neist välja vaid piltlikult öeldes mõjukama poole. See tähendab, et ESI andmete põhjal välja arvutatud tippteaduse keskmine tase on suures plaanis väga kõrge. Viidatavuselt kolmandal kohal olev Eesti on Alliku sõnul aga maailma tippteadlaste keskmisest veelgi parem.

“Eesti autoriga või kaasautorsuses kirjutatud artikleid viidatakse 80 protsenti rohkem kui maailma tippriikide juhtrühmas keskmiselt.”

Niisugune edu on Eesti jaoks võrdlemisi uus. “Kohe peale vabaks saamist oli seis väga kehv. Olime kaugel maas maailma teadusajakirjade keskmisest,” meenutab Allik. Aastal 2014 jõudis Eesti aga esimest korda maailma tippteaduse keskmisele tasemele järele.

Kuna publikatsioonide ja viitamiste arv on valdkonniti väga erinev, jagab ESI kogu teaduse 22 valdkonnaks. Eesti teaduse arengumootor on neist kliiniline meditsiin, kus ühe protsendi viidatavuse tippu jõudis 184 tööd. Viidatavuse tipuprotsenti kuuluvaid töid annavad ka molekulaarbioloogia ja geneetika 80 tööga, taime ja loomateatedus 79 töö, keskkonnateadus ja ökoloogia 64 töö ning füüsika 54 tööga.

Alliku sõnul ongi teadusvaldkonnad nii artiklite kui ka viidete arvult erinevad. “Kõige madalam on matemaatika, mis on endiselt jäänud põhiliselt üksikteadlase pärusmaaks. Samas näiteks füüsikas pole ilma suurte kollektiivideta üldse võimalik teadust teha ja ühe artikli keskmine autorite arv on seal juba üle saja,” võrdleb ta.

Mugav Rootsi ja kohalik Leedu

Uuringu põhjal on Eesti teadlased edukamad nii oma lõuna- kui ka põhjanaabritest. Kohe peale taasisiseseisvumist olid Eesti, Läti ja Leedu teadus Jüri Alliku sõnul enam-vähem ühel tasemel. “Nüüd on pilt erinev. Eesti on väga kõrgel kohal, Läti on kõvasti maas ehk pingereas 41. kohal, aga eriti suur vahe on Leeduga, kes on 69. kohal,” kõrvutab ta. Niisamuti tundus Põhjamaade teadus professori sõnul 20 aasta eest kättesaamatult kauge, kuid nüüd on Eesti neist ette jõudnud. Rootsi on pingereas 14. ja Soome 19. kohal.

“Rootsi teadlased teevad n-ö korralikku mitte-läbimurde teadust, mis on suhteliselt riskivaba.”

“Leedu on pannud kogu rõhu artiklite arvule, aga nad ei vaata väga, kus nad avaldavad,” avab Allik muutuse tagamaid. Leedu teadlased avaldavad palju uuringuid kohalikes ja väikese lugejaskonnaga ajakirjades. Samuti pole nad Alliku sõnul pannud suurt rõhku, et artiklid tooksid teadusesse läbimurdeid. Rootsi teaduse kohta aga samuti juba varem märgitud, et sealsed teadlased on mugavaks läinud. “Meie viimane statistika näitabki, et see oli tõsi. Rootsi teadlased teevad n-ö korralikku mitte-läbimurde teadust, mis on suhteliselt riskivaba,” kirjeldab professor.

Eesti haridus kui ekspordiartikkel

Mis on aga Eesti teadlaste edu pant? Jüri Alliku sõnul on see ka talle ja kaasautoritele suur mõistatus. “Kuna Eesti teaduse rahastus on üsna tagasihoidlik, võrreldes näiteks Põhjamaadega, siis seda edu ei saa kuidagi väga hea rahastuse arvele panna,” osutab ta. Üks tegur võib olla Eesti teadlaste edu välise rahastuse saamisel, kuid ainult sellega edu ei seleta.

Teine oluline tegur on Alliku sõnul Eesti teadlaste tööeetika või maailmavaate muutumine professionaalsemaks. “Meil on tekkinud uutmoodi vaade, kuidas üldse teadust teha, milliseid probleeme uurida ja millistes ajakirjades avaldada selleks, et meie tulemused oleksid kõige paremini maailmas nähtavad,” kirjeldab ta.

“Maailma parimat teadust pole võimalik isolatsioonis teha.”

Eesti teadlastel jätkub tema sõnul ambitsiooni avaldada oma töid parimas võimalikus ajakirjas. Seda on aga võimalik teha vaid juhul, kui on ette näidata mõni uus, oluline ja läbimurdeline avastus või teooria. “Kõike Nature’is ja Science’is avaldada ei saa. Siis sa vaatad alustuseks, kas saad avaldada oma valdkonna kõige paremas ajakirjas. Kui seal ka ei saa, lähed natuke allapoole, aga mitte kunagi päris lõppu,” arutleb Allik.

Tema ja kaasautorite uuringu järeldus ongi, et Eesti teadlase edukuse taga on mitu tegurit, aga mitte ükski neist üksinda. “Järelikult peab olema mingisugune väga õige kombinatsioon mitmest asjast. Mis aga on võitev kombinatsioon, jääb veel suureks mõistatuseks, mis vajab paremaid uuringuid,” ütleb professor.

Uuringu valguses soovitab ta Eestil müüa maailmas oma ülikooliharidust. “Hea ülikooliharidus saab olla vaid teaduspõhine. Eesti teadus on üks kõige suurema mõjukusega teadus maailmas. Seetõttu muutuks sellele rajatud ülikooliharidus kõige suurema lisandväärtusega produktiks, mida me oleme üldse suutelised maailmale pakkuma,” hindab ta.

Hariduse müügiks on professori sõnul kõik eeldused olemas, sest kõik Eesti tipp-teadlasrühmad on juba rahvusvahelised. Alliku hinnangul peaks Eesti sihtima aga veel suuremat rahvusvahelistumist. “Maailma parimat teadust pole võimalik isolatsioonis teha. Eesti väärib aga parimat teadust, kuna see on meie püsima jäämise üks kõige kindlam garantii,” tõdeb ta.

Jüri Allik, Anu Realo ja Mart Saarma avaldasid oma uuringu Eesti Teaduste Akadeemia toimetistes.