Soome rahvusringhäälingu telesaade “MOT” tuvastas, et Venemaalt pärit inimesed ostavad endiselt riigis asuvaid kortereid. Ostjate seas on inimesi, kelle taust tekitab küsimusi, mõnedel neist puudub ka igasugune sissetulek.
Yle teatel tunnevad venelased jätkuvalt huvi Helsingi piirkonnas asuvate korterite vastu. Julgeolekukaalutluste tõttu on Soome keelanud Vene kodanikel kinnisvara osta, see keeld ei kehti aga korteritele. Need omandatakse tavaliselt elamufirmade aktsiate ostmise teel.
“Kuigi üksikud korterid ei kujuta endast sama suurt turvariski kui suured kinnisvarakompleksid, tuleb ka seda küsimust uurida,” ütles Soome kaitseminister Antti Häkkänen.
Häkkäneni sõnul on oodata seadusandluse edasist karmistamist. Ta eeldab, et üksik korter kortermajas ei kujuta endast sama ohtu kui strateegiliselt tähtsas kohas asuv kinnisvara. Samas kui kõrvalises piirkonnas asuva elamufirma aktsiakapital satub vaenuliku osapoole kätte, siis võib see kujutada endast turvaohtu.
Soomes elab kümneid tuhandeid Venemaa päritolu inimesi, kes on ostnud endale kodud. Turvalisuse probleemid ei ole seotud ka tavaliste venelaste kinnisvaraga.
“MOT” võttis vaatluse alla kodud, mille omanike taust tekitas küsimusi. Nende rikkuse päritolu pole tihti teada, mõnele kuulub suur hulk kortereid. Registrite andmetel on Venemaa päritolu inimesed ostnud hiljuti Helsingi piirkonnas sadu kortereid.
Vene veebilehtedel on ka müügil kümneid tuhandeid kinnisvaraobjekte ja kortereid, mis asuvad Soomes. Mõned venelased soovivad oma kinnisvara maha müüa, kuna idapiiri sulgemise tõttu on neil keeruline oma puhkekorteritesse jõuda.
Häkkänen tõdes, et praktikas oleks järelevalve rakendamine keeruline ning nõuaks palju ressursse.
“Igal aastal tehakse sadu tuhandeid elamuühistu tehinguid. Me räägime hoopis teistsugusest mahust kui kinnisvaratehingute kontrolli puhul. Sellegipoolest tahan, et seda küsimust uuritaks,” ütles Häkkänen.