Kliimaministeeriumi esindaja Piret Otsason rõhutas, et elektroonikajäätmete tekke vähendamine on üleeuroopaline ülesanne: «Euroopa Liidus kogutakse tagasi vaid umbes 40 protsenti elektroonikaromudest. Samas sisaldavad väikesed seadmed kriitilisi tooraineid, mida on võimalik ringlussevõtu kaudu tagasi majandusse tuua. Iga väike seade, mis jõuab õigesse kogumiskohta, vähendab nii keskkonnariske kui ka vajadust uute ressursside järele.»
Kuurme rõhutas, et enne kogumiskasti toomist tuleks siiski hinnata, kas seadet on võimalik korduskasutusse suunata. «Siin kehtib lihtne reegel, kui seade töötab, siis tasub see korduskasutusse suunata, näiteks teise ringi poodidesse, kui seade on katki, siis kaaluda parandamist ja kui see võimalik pole, siis kogumispunkti tuua,» rääkis Kuurme.
Igat liiki ja igas suuruses elektroonikajäätmeid võib jätkuvalt tasuta üle anda ka jäätmejaamadesse. Üle 400 ruutmeetri suuruse müügipinnaga kauplused, mis müüvad ka elektroonikaseadmeid, võtavad tasuta vastu väikeelektroonikat, mille suurus on kuni 25 sentimeetrit. Ära saab anda nii seadmeid, kui ka eraldi tekkivaid juhtmeid. Akudele ja patareidele on kauplustes eraldi kogumiskastid.
Kogumiskohtade asukohad leiab SIIT.