Tartu Postimees pakub valimistel osalevatele erakondadele ja teistele kandidaatidele eelseisvateks nädalateks ühe väitlusteema, kõige tähtsama: kuidas teha koolid ja lasteaiad kiiresti korda? Taustal küsimused, kuidas leida remondiraha, kui linnaeelarves on niigi kitsas, aga hinnanguliselt 300 miljonit eurot maksev töö tuleb teha igal juhul. Libe tee oleks piirduda tõdemusega, et ärme siis ehita näiteks Siurut, sest lapsed on olulisemad. Samuti ei saa päris nii lihtsasti, et jäetagu mõneks ajaks tänavate ümberehitamine tegemata, sest näiteks rattamagistraale teeb Tartu projektiraha toel, lisades omafinantseeringu. Aga mingi moodus peab ometi leiduma.

Tartul peaks häbi olema nende koolide õpilaste ja õpetajate ees, kellele ei osata anda isegi usutavat ajaperspektiivi, millal koolimaja remont päevakorrale tulla võiks.

Tartu on hariduspealinn, võib uhke olla oma õpilaste ja õpetajate üle, võib uhke olla nende koolimajade üle, mis on eeskujulikult korda tehtud. Pilt on paraku ebaühtlane ja õpilased pandud ebavõrdsesse seisu. Tartul peaks häbi olema nende koolide õpilaste ja õpetajate ees, kellele ei osata anda isegi usutavat ajaperspektiivi, millal koolimaja remont või lausa uue hoone ehitamine päevakorrale tulla võiks. Vaid Härma kool teab, et saab remondiks 4,3 miljonit eurot, ent näiteks Veeriku koolile, mis lausa karjub remondi järele, ei olnud rahalist ruumi uues eelarvestrateegias aastani 2029. Väljavaade on, et vahest aastatel 2030–2031 võiks remont tähelepanu keskmesse tulla.

Veel hapum on seis Annelinna Descartes’i ja Hansa kooli majadega, mille asemele ühe uue hoone ehitamine – lapsi kahe maja jagu enam pole – on praegu rajatud lootusele, et Euroopa Liidu uuest eelarveperioodist aastani 2034 saab rahastada ka põhikoolihoonete uuendamist. Tunnistagem: see on talumatult pikk aeg, et lihtsalt käsi laiutada.

Eestisse ja Tartusse sünnib liiga vähe lapsi ning pole märke, et pilt paraneks. See on meie ühiskonna fundamentaalne probleem, nendib tänases lehes ka linnapea. Arvude keeles: aastal 2018 sündis Tartus 1157 last, tänavu 707 last. Seda enam peaksime väärtustama neid, kes meil on ja lähiajal sünnivad.