Väikelapse nägemine areneb kõige kiiremini esimesel eluaastal, kuid mitmed probleemid võivad avalduda alles hiljem. Pidev silmade sügamine on üks märk, et laps ei näe nii nagu peaks.
Silmaarst Maria Malva rääkis “Terevisioonis”, et lapsevanematel tuleb lapse nägemisele tähelepänu pöörata, sest laps ise ei oska nägemishäireid sõnades väljendada.
“Kui väikelaps siia maailma sünnib, jätkub aktiivselt tema silmade nägemise areng. Esimesel eluaastal on see eriti intensiivne,” selgitas Malva. Silmade ja nägemise kontroll algab juba sünnitusmajas ning jätkub perearsti juures esimesel, kuuendal ja 12. elukuul. Olulised kontrollid toimuvad ka kolme- ning viie- kuni kuueaastaselt, mil last on juba võimalik koostöövalmilt testida.
Malva sõnul võib silmade hõõrumine olla üks ohumärk. “Laps ei oska öelda, et ta näeb ühe silmaga udusemalt. Vahel märkab hoopis lapsevanem, et laps hõõrub kuidagi kahtlaselt palju silmi või soovib televiisorile väga lähedale istuda,” rääkis ta. Mõnikord võib probleem avalduda ka kõõritamises või silmade ebaühtlases liikumises.
Ka koolieelsed raskused võivad viidata nägemishäirele. “Sageli arvatakse, et laps ei keskendu või tal puudub huvi. Tegelikult võib selle taga olla hoopis nägemise langus,” ütles Malva.
Lastel esineb kolm suuremat rühma nägemishäireid: kaasasündinud silma ehituse kõrvalekalded, silmaliikuvuse koostöö- ja kõõrdsilmsuse häired ning kaasasündinud silmapõhja haigused, mis takistavad nägemise arengut.
Seetõttu on nägemiskontroll, mis tehakse kui laps on kolmene, eriti oluline. Kui piltide abil mõõdetud nägemisteravus ei vasta vanusele või kahe silma tulemus on erinev, tuleb laps kiiresti suunata silmaarstile.
Maria Malva sõnul on paljusid probleeme võimalik leevendada või täielikult parandada. Seda eriti, kui diagnoos pannakse varakult. “Kui näeme, et üks silm näeb teisest oluliselt halvemini, tuleb alustada laisa silma raviga. See tähendab, et tugevam silm kaetakse päevas paariks tunniks kinni. See motiveerib nõrgemat silma arenema,” ütles ta.
Ravi ajal peab laps tegema käelist tegevust: joonistama, meisterdama või ka multikat vaatama. Seda selleks, et silm oleks aktiivselt töös.
Koolieas kasvab laste silmakoormus Malva sõnul märgatavalt. “Loomulikul valgusel on silmadele väga oluline roll. Tänapäeval veedavad lapsed vähem aega õues ja rohkem ekraanide taga. See soodustab silmaehituse muutust ja lühinägevuse teket,” selgitas Malva. Lühinägevuse tõusu mõjutab nii õppetöö kui ka ekraanidel veedetud vaba aeg.
Enamik lapsi ei vaja pidevat silmaarsti jälgimist, kuid probleemide varajane märkamine on otsustava tähtsusega. “Kõige olulisem on, et need lapsed, kellel on nägemis- või silmaprobleem, jõuaksid õigel ajal eriarsti vaatevälja,” ütles Maria Malva.