Teine ja veelgi olulisem võimalus pensionivara kasvatamiseks on III pensionisammas, mis Peiki sõnul annab inimesele kõige rohkem kontrolli ja paindlikkust täiendava pensionivara kogumiseks. «Kolmandasse sambasse saab regulaarselt panustada nii palju kui võimalik või soovi on – olgu see 30 50 või 300 eurot kuus – iga sissemakse aitab tuleviku kindlustamisele kaasa,» märgib ta. Küll aga tasub arvestada taas sissemakse ning pensionini jäänud aastatega. Alla 30 aastaselt alustades võib nii saada pensionieaks taas korraliku kapitali aga 50-ndates sama summaga on võimalik küll midagi koguda aga pensionipõlve lisasissetulekuks jääb sellest ilmselgelt vähe.
«III samba lisaeelis on see, et sinna aasta jooksul tehtud sissemaksetelt saab tuludeklaratsiooni esitamisel tagasi kuni 22% tulumaksu,» lisab ta. «Sissemaksete piir, millelt tulumaksu tagasi saada võib, on kuni 15% inimese aastasest brutotulust või maksimaalselt 6000 eurot aastas. Näiteks kui inimene teenib kuus 2000 eurot bruto ja panustab igakuiselt III sambasse maksimaalselt 300 eurot, koguneb sinna aasta jooksul 3600 eurot, mis on juba võrdlemisi arvestatav summa,» selgitab Peik.
Peik toob välja, et täiendava pensionivara kogumine on harjumus, mis tasub end kõige rohkem ära siis, kui alustada varakult. «Ka väikesed igakuised maksed võivad aastate jooksul kasvada märkimisväärseks pensionivaraks, mis aitab vanaduspõlves vältida järsku elatustaseme langust ja tagab väärika tuleviku.»
Pensionierisused: kellele ja miks?
Eestis on ka ametikohti, millele kehtib eripension, mis võib ulatuda mitme tuhande euroni. Eripensionid on ette nähtud teatud töökohtadele, kus vastutus, koormus või terviseriskid on tavapärasest suuremad. Näiteks saavad kindlatel tingimustel eripensionit kohtunikud ja kuni 2002 aastani ametis olnud Riigikogu liikmed – möödunud aastal ulatus kohtunike keskmine pension üle 4700 euro, parlamendiliikmetel üle 3600 euro.