Mõjukas Soome ettevõtja ja majandusekspert Björn Wahlroos leiab, et riigi majanduse uuesti kasvule pööramiseks oleks vaja maksureformi ning muutusi metsatööstuse kohtlemisel.
Soome majandusseisak on tingitud sellest, et inimesed ei taha siia investeerida ja et investorid peletatakse minema, rääkis Wahlroos laupäeval Soome rahvusringhäälingu Yle telesaates Ykkösaamu.
Majandusdoktor ja investor ning endine Sampo Grupi, Nordea ja UPM-Kymmene nõukogude juht Wahlroos märkis, et majandusteadlased ei ole harjunud inimeste liikumist arvestama ning see peegeldub prognoosides.
“Soome ei meelita ligi ei raha ega inimesi, vaid vastupidi, tõukab neid eemale. Kapital ja inimesed lahkuvad siit riigist ja lähevad mujale,” rääkis ta.
Kui rahandusministeeriumi rahvamajanduse osakonna juhataja Mikko Spolanderi sõnul takistab Soome majanduskasvu taastumist nähtamatu pidur, mille päritolu pole kindel, siis Wahroosi sõnul on pidur tingitud kapitali ja inimeste lahkumisest, vahendas Yle.
Spolander ütles reedel Helsingin Sanomatele, et ministeerium peab Soome majanduse kasvuprognoosi ülejäänud aastaks langetama, samal ajal kui muudes Euroopa riikides korrigeeritakse prognoose ülespoole. Septembris ennustas rahandusministeerium, et Soome majandus kasvab sel aastal ühe protsendi, järgmisel aastal 1,4 protsenti ja 2027. aastal 1,7 protsenti. Nüüd näib, et isegi mõõdukad kasvuprognoosid on olnud liiga positiivsed.
Wahlroos näeb Soome majanduse põhiprobleemina konkurentsivõimelise tegevuskeskkonna puudumist. Ta rõhutas, et majanduse eesmärk on heaolu, mitte maksutulude tootmine. Tema arvates ei ole need üks ja sama asi.
“Soomet on Jyrki Kataineni valitsusest alates juhtinud idioodid, makse on tõstetud ja struktuurimuutusi pole julgetud teha,” kuulutas ta.
Wahlroosi sõnul peaks Soome ellu viima struktuurseid muudatusi maksureformi kaudu. Ta võtaks eeskuju nii Rootsist kui ka Eestist.
“Loogem konkurentsivõimeline maksusüsteem, me ei pea ehitama Iirimaad ega Luksemburgi, me ei vaja dramaatilisi muutusi,” rääkis ta. “Kaotagem pärandi- ja kinkemaksud. Loome aktsiasäästukonto ehk ehitame Soomes üles Eesti mudelil põhineva süsteemi, kus ettevõtte kasumi saab jätta ettevõttesse maksustamist ootama. See oleks stardipakett.”
Wahlroosi sõnul on Soomel traditsioon hoida kinni maksutuludest ja mitte julgeda ette võtta suuri reforme: “Rahandusministeerium kaitseb iga viimast kui maksupenni ja avaliku teenistusega suhtlemine on sageli nagu vastu seina sõitmine.”
Yle sõnul on Soome majanduse olukord praegu sünge. Euroopa Komisjoni teisipäeval avaldatud majandusprognoosi kohaselt ületab Soome riigivõlg juba järgmisel aastal 90 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Soome rahandusministeeriumi enda sõltumatu majandusprognoos valmib enne jõule, mis annab täpsemat teavet riigivõla arengu kohta. Soome on Eurostati viimase kolmanda kvartali statistika kohaselt ainus Euroopa Liidu riik, mille majandus kahanes.
Kui metsatööstus on olnud Soome majanduse üks kasumlikumaid sektoreid, siis praegu pole ka sealsed tulevikuväljavaated helged, märkis Yle. Wahlroos ennustab uute paberi- ja papitootmisettevõtete sulgemist.
“Nõudlus enamiku paberisortide järele on dramaatiliselt langenud ja tooraine olukorra tõttu võib mõni suur tselluloositehas uksed sulgeda,” rääkis ta.
Ukraina sõja tõttu ei impordi Soome enam puitu Venemaalt, mis on põhjustanud tooraine puuduse. Seetõttu võiks Wahlroosi arvates suurendada puiduvarumist Soomes.
“Metsaraie võiks suureneda 5–10 protsenti. Soome metsad kasvavad tõesti hästi, kui me kasutaksime ära isegi 80 protsenti kasvust, oleks meil rohkem toorainet ja töökohti,” rääkis ta.
Soome konkurentsiolukord metsatööstuses on keeruline ka võrreldes välisriikidega, leiab Wahlroos ja toob esile, et kui Soomes peavad keskkonnaorganisatsioonid metsi heitkoguste allikaks, siis Rootsis nähakse neis süsiniku sidujat.