Kui eelmises Euroopa Parlamendi koosseisus oli keskmiselt umbes 40 parlamendiliiget Venemaad puudutavate resolutsioonide vastu, samas kui veel 43 otsustasid hääletamisest loobuda, siis uues koosseisus hääletab umbes 84 parlamendiliiget keskmiselt Venemaa hukka mõistmise vastu, samas kui veel 62 keeldub poolt valimast, leidsid hääletusstatistikat analüüsides politoloog ja Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse (CEPA) teadur Mihhail Komin ning majandusteadlane ja sõltumatu analüütik Vitovt Kopõtok.
Oma EUobserveris avaldatud kirjutises tõid nad esile, et Kremli-meelne suhtumine parlamendis on levinud peamiselt poliitilistes äärmustes – Venemaad kipuvad siidikinnastes kohtlema nii äärmusvasakpoolne Vasakpoolsete fraktsioon (GUE/NGL) kui ka paremäärmuslikud Euroopa Patriootide fraktsioon (PfE) ja Suveräänsete Rahvusriikide Euroopa fraktsioon (ESN).