Ühingu esimees Anu Uritam selgitas, et ühingu vaates on tegemist muudatusega, mis seab ohtu kohtute sõltumatuse. „Muudatuste tulemusena toimub kohtusüsteemis oluline võimu koondamine, mis koostoimes teiste planeeritud muudatustega võimaldab kohtunikke õigusemõistmisel ebakohaselt mõjutada,“ ütles ta ja lisas, et muudatus võib riivata ka põhiseaduse paragrahve 24, 147 ja 148, kuna väidetavalt terviklikku analüüs eelnõu kooskõla kohta põhiseadusega pole.
„Eelnõu seletuskirjas planeeritud eesmärke kohtute liitmisega saavutada ei ole võimalik,“ märkis Uritam. „Eelnõu koostamisele eelnenud analüüsid on välja toonud, et liitmine ei too kaasa ressursside kokkuhoidu ega juhtimise kvaliteedi tõusu. EKoÜ on esitanud Vabariigi Valitsusele taotluse pöörduda eelnõu menetluse jätkumisel Veneetsia komisjoni poole, et saada hinnang, kas planeeritud muudatused on demokraatlikus õigusriigis kohased.“
Uritam lisas, et Eesti stabiilne ja usaldusväärne kohtusüsteem on olnud üheks oluliseks majandusarengu garantiiks. „Seega tuleks hoiduda mõtlematute reformide läbiviimisest, mis võivad kohtusüsteemi paisata sarnasesse kaosesse, mis on aset leidnud Poolas või Ungaris,“ ütles ta.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta on varem öelnud Delfile, et kohtute liitmine võimaldab suuremat spetsialiseerumist ja kohtuasjade ökonoomsemat jagamist. Tema sõnul hoitakse kohtute liitmisega kokku umbes 700 000 eurot.
Uritam rääkis oktoobris Delfile, et liitmisettepanek tuli riigikohtu esimehelt Villu Kõvelt. „Seda toetavad minule teadaolevalt veel kaks kohtu esimeest, aga mitte kohtunikud, kes nendes kohtutes töötavad,“ ütles ta.
Villu Kõve on ise varem Delfile öelnud, et pooled kohtute juhid on liitmise vastu, pooled poolt. „Selge on see, et väga raske on seda rakendada, kui kohtunikkond vastu on. Meil tuleb tööd teha selle nimel, et me leiaks kompromissi, sest probleemid on ju olemas, sellest võiksid kõik aru saada,“ ütles ta suvel Delfile. „Probleem on see, et juba neljandat või viiendat aastat kohtusüsteemi jõudlus langeb, me lahendame vähemas koguses asju kauem ja töökorralduse kohta on üha rohkem kaebusi. Rahulolematus kasvab. Midagi on vaja teha.“