Dilämmastikoksiidi (N2O) ehk rahvakeeli naerugaasi sünteesis 1772. aastal Inglise keemik Joseph Priestley. Seda kasutatakse nii meditsiinis tuimesti ja valuvaigistina kui ka toiduainetööstuses, näiteks vahukoore valmistamisel. Samuti juba üle 200 aasta ka meelelahutuslikul eesmärgil ehk uimastina.
Aastal 1799 eksperimenteeris Inglise keemik Humphry Davy dilämmastikoksiidiga, nimetas selle oma lõõgastava ja eufooriat tekitava toime tõttu naerugaasiks ning soovitas seda kasutada meditsiinis anesteetikumi ja valu leevendajana. Sel ajal oli naerugaas inglise kõrgklassi pidustustel väga levinud. Tegelikult kasutatigi naerugaasi kõigepealt uimastina ja alles aastakümneid hiljem meditsiinis: hambaarst Horace Wells kasutas seda 1844. aastal esimest korda tuimestina hamba väljatõmbamiseks.