Uus rahvusvaheline uuring, mis valmis Tartu Ülikooli ja Pasteuri instituudi teadlaste koostöös, heidab valgust Napoleoni armee katastroofilise 1812. aasta taganemise tegelikele põhjustele. Sõdurite hammastest eraldatud DNA paljastab, et lisaks näljale ja pakasele laastasid sõjaväge ka ootamatud, hirmsad nakkushaigused.
Ajalooürikud kirjeldavad Napoleoni Grande Armée taganemist Moskvast kui ühte sõjaajaloo suurimat katastroofi, kus ligi poole miljoni mehe suurusest väest naasis koju vaid käputäis. Seni on peamisteks põhjusteks peetud karmi talve, nälga ja kurnatust. Nüüd aga näitab teadus, et pilt oli palju keerulisem.